Ilmus ABI majandusanalüüsi büroo toodetud ajakirja Themes of Economics and Finance (TEF) uus number. Uuringu eesmärk on jälgida majanduse dünaamika, viivislaenude müügi ning Itaalia ja Euroopa tööstussektori demograafilise arengu mõju ettevõtetele antud pangalaenude arengule. Lisaks analüüsitakse seost Euroopa ettevõtete finantstingimuste ja pangalaenu dünaamika vahel.
Analüüs näitab, et võttes arvesse majandustsükli dünaamikat, viivislaenude müüki pankade bilanssidest ja ettevõtete demograafilist muutust, on pangalaenu kättesaadavus ettevõtetele palju suurem kui muutus lihtsast analüüsist nähtuks. laenumahtude algandmetes nii Itaalias kui ka Euroopas. Eelkõige rõhutatakse uuringus ettevõtete demograafilise arengu tagajärgi viimasel kümnendil pangalaenu nõudlusele. Nende kahe kriisi aastakümne jooksul on ettevõtete arv tegelikult oluliselt vähenenud ja on täiesti selge, et kui kõik muud tingimused on võrdsed, määrab ettevõtete väiksem arv pangalaenu nõudluse üldise vähenemise, mis tähendab laoseisu vähenemist. maksmata laenudest, ilma et see tähendaks pangandussektori poolt üksikutele ettevõtetele antud laenude vähendamist.
Mis puudutab seoseid pankade laenuandmise dünaamika ja ettevõtete endi finantstingimuste vahel, siis analüüs osutab viimase muutuja otsustavale rollile pangalaenude vähenemise seletamisel viimasel kümnendil. Üksikasjalikult näitab uuring Euroopa ettevõtete finantsolukorra olulist paranemist alates 2008.–2009. aasta finantskriisist. Kokkuvõttes on kõikide peamiste Euroopa riikide ettevõtete finantsolukord tegelikult liikunud defitsiidi olukorrast – kus tegevustuludest ei piisanud nii jooksvate kulude (palk, finantstasud, maksud jne) rahastamiseks. kapitalikontol olevad (investeeringud primis) – struktuurse ülejäägini. ABI majandusanalüüsi büroo ökonomeetrilised hinnangud kinnitavad, et ettevõtete finantsseisundi paranemine on väljendunud nõudluse vähenemises välisfinantseerimise, sh pangalaenude järele. Seetõttu on ka sellest tegurist tingitud kriisiaegne ettevõtete väiksem nõudlus pangalaenude järele, mida on uuringus väljendatud laenude ja samade ettevõtete toodetud lisandväärtuse suhtega (st krediidisisendiga). ettevõtete toodanguühiku kohta). Need tõendid leiavad kinnitust eelkõige Prantsuse, Itaalia ja Hispaania mittefinantsettevõtete puhul, kuigi näib, et need ei ole oluliselt mõjutanud Saksamaa ettevõtete valikuid, kuna neil on struktuurselt piisavalt likviidsust. 2017. aasta I poolaasta andmetele tuginedes on hinnanguliselt ettevõtete finantsseisundi põhjuseks üle 80% üksikutes riikides täheldatud krediidisisendi kõikumisest Euroopa keskmisega võrreldes. Eelkõige 80% ja 85% Hispaania ja Itaalia ettevõtete registreeritud krediidi ja lisandväärtuse suhte kahanemisest Euroopa keskmisega võrreldes ning kogu Prantsuse ettevõtete suhtelise kasvu põhjuseks võib pidada vastavalt sellele.
Tulevikku vaadates on soovitav Euroopa investeeringute stimuleerimisele suunatud poliitika, mis leiaks tuge ettevõtete rohkest likviidsusest ja soodsatest laenupakkumistingimustest. Nende kahe elemendi kombinatsioon aitaks kaasa Euroopa ettevõtetele antud pangalaenude mahu ja kvaliteedi taastumisele.