(autor Filippo Moreschi, jurist ja AIDSi digitaalse põllumajandustoidu vaatluskeskuse juht) Hiljutises 25. märtsi 2021. aasta teatises (avaldatud 31. märtsil), mis on adresseeritud Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Euroopa Komisjonile. Regioonide, Euroopa Komisjon pooldab selget seisukohta mahepõllumajanduse poolt, mida peetakse Euroopa majanduse "roheliseks ja digitaalseks" taastumisel pandeemia tagajärgedest kesksel kohal.
Pidades silmas, et mahetootmise mudel ei ole ainuke säästva põllumajanduse mudel, rõhutab komisjon, kuidas see ühendab Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia eesmärgid ja rakendab strateegia eesmärke praktikas, eriti digitehnoloogia kaudu. Talust lauale”, st põllumajandustoodete täielik jälgitavus tootjalt tarbijani.
Lisaks märgib komisjon, et mahepõllumajandus tagab uutele põlvkondadele parema juurdepääsu põllumajanduserialadele ja võitleb soolise ebavõrdsusega paremini kui traditsiooniline põllumajandus, pakkudes naistele rohkem võimalusi põllumajandustoiduainete maailmas ettevõtlusega tegelemiseks.
Praegu riigiti paljude erinevuste all kannatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse areng toimub erinevatel radadel.
Kõige huvitavam on siin maheturu suurendamisele suunatud tee, mis kaalub mitmeid konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on stimuleerida nõudlust, mis on tänapäeval äärmiselt organiseerimata ja skisofreeniline piirkonnast teise. Selle eesmärgi saavutamise viiside hulgas on Euroopa Komisjon välja toonud vähemalt kaks.
Üks on jälgitavuse parandamine. Siin, nagu on kergesti mõistetav, tulevad mängu uued tehnoloogiad tehisintellektist plokiahelani ja kõikide lahendusteni, mis võivad suurendada mahetoodete läbipaistvust ja jälgitavust. Komisjon teatab selgesõnaliselt, et ta töötab toodete jaoks omamoodi "digitaalse passi" suunas.
Teine tee on see, mis on seotud tarbijate mahetoodete ja protsesside sertifitseerimise edendamise ja usalduse suurendamisega, ka märgistusel olevate logode väärtustamise kaudu.
Sellega seoses kavatseb komisjon iga-aastaste tööprogrammide raames suurendada edendamiseks ja sektori nähtavuse suurendamiseks mõeldud eelarvet.
Kuid oleks vale arvata, et digimaailm on funktsionaalne ainult mahetoodete toetamiseks.
Tegelikult algatas komisjon ise, samuti 31. märtsi 2021. aasta teatisega, avaliku konsultatsiooni Euroopa Liidu põllumajandus- ja toiduainetööstuse tulevase poliitika üle nii siseturul kui ka kolmandates riikides.
Algatus saab alguse komisjoni 11. veebruari 2021. aasta aruandest määruse nr 1144 kohaldamise hindamise kohta. 2014/XNUMX, mida nimetatakse "põllumajandussaadusi käsitlevate teavitamis- ja müügiedendusmeetmeteks siseturul ja kolmandates riikides", ning põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõime toetamise kohta.
Konsultatsiooni eesmärk on arutada määruse reformimise väljavaateid, pidades silmas ka nn Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ja pandeemilise hädaolukorraga kaasnevat "tsesuuriat", mis ühelt poolt toob kaasa vajaduse elavdada kogu turg. sektorites (kõigil Ho.Re.Ca. kanalil) ja mis arvestab teisalt digitaalsete sidemeetodite tormilise konsolideerumisega.
Noh, viimastes soovitustes tunnustab komisjon mitte ainult tarbijatega otsekontakti hõlmavate kampaaniate tõhusust, vaid eelkõige "mõjutajate poolt sotsiaalmeedias läbiviidava tootereklaami" tähtsust. See väide on seda olulisem, kui arvestada, et Eurobaromeetri 2020, s.o teemal "Eurooplased, põllumajandus ja ühenduse põllumajanduspoliitika" uuringu kohaselt on küsitletutest vaid minimaalne protsent (vahemikus 14–20). %) tunnevad Euroopa Liidu kvaliteedimärke, sealhulgas päritolunimetusi (DO) ja geograafilisi tähiseid (GI).
Need andmed on üllatavad, kui võtta arvesse põllumajandustoodete geograafilise, territoriaalse ja sotsiaal-keskkondliku päritolu keskset rolli ühises põllumajanduspoliitikas ja ühises turukorralduses. Ühenduse seadusandluses ja kohtupraktikas – aga ka sisemises, kui mõelda hiljutistele halduskohtu lahenditele DOC Sicilia ja IGT Terre Siciliane veinieeskirjade muutmise kohta – geograafilise päritolu, tüüpilisuse ja kvaliteedi mõisted. tooted on üha enam korrelatsioonis ja assotsieerunud.
Seetõttu võime mõista suurt kultuuritööd, mida Euroopa, riiklikud ja kohalikud institutsioonid selle teemaga lähiaastatel tegema peavad, aga ka otsustavat panust, mis tuleb eraisikutelt, üksikisikutelt ja ühendustelt, aga ka tootjate ja tarbijate rühmad.
Digitaalne üleminek peab täitma need ülesanded, kaitstes kvaliteetset põllumajanduslikku toiduainete tootmist ja samal ajal suurendama tarbijate usaldust.