(autor: advokaat ja AIDRi "Digitaalse põllumajandusliku toidu" vaatluskeskuse juhataja Filippo Moreschi) AIDR on otsustanud varustada end vaatluskeskusega, mis käsitleb digitaaltehnoloogia ja uute tehnoloogiate rakendamist põllumajandus- ja toiduainetööstuses ning põllumajandus- ja tööstusmaailmas.
Selle eesmärk on uurida, stimuleerida ja edendada digitaalsete tehnoloogiate rakendamist põllumajandus- ja toiduahelas põhjalike uuringute, artiklite, aruannete, kaastööde ning erinevate tehniliste, juriidiliste ja majanduslike oskuste kaudu.
Ärge jätke tähelepanuta sektori peamisi idufirmasid, nende tegevusvaldkondi ja ettepanekuid.
Sellised väljendid nagu "arukas talu", "andmepõhine põllumajandus", "põllukultuuride uurimine", põllumajanduses ja agrotööstuses kasutatavad mõisted nagu tehisintellekt, robootika ja plokiahel on nüüdseks levinud uudistes, ajalehtedes, eriajakirjades, programmides valitsuse, kogukonna ja rahvusvaheline. Uuringud, ressursid ja katsed on mõeldud üksikute projektide ja sektoripoliitika jaoks.
Tegelikult on uute tehnoloogiate panus toote kvaliteedi, jälgitavuse ja toiduohutuse kaitsesse (mida mõistetakse toiduohutuse ja toiduga kindlustatuse topeltprofiili all), tootmisprotsesside lihtsustamine ja parem juhtimine ettevõttes ning agrotööstuses.
Kuid mitte ainult.
Digitaalse tehnoloogia arengul põllumajandus-, toidu- ja põllumajandustööstuses on tohutu mõju keskkonna seisukohast alates pinnase ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsest kuni kliimamuutuste vastase võitluseni, vee, õhu ja muude keskkonnamaatriksite kaitse, energiasäästu, energia säästmise, ringmajanduse vormide tutvustamine.
Digitaalse päeva puhul 2019. aasta aprillis 24 Euroopa Liidu riigi, sealhulgas Itaalia allkirjastatud deklaratsioon "Arukas ja jätkusuutlik digitaalne tulevik Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondades" tugevdab allakirjutanud riikide pühendumust digitaalsele üleminekule põllumajanduses ning rõhutab maapiirkondade sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnakaitse eesmärki ka uute tehnoloogiate rakendamise kaudu, pidades eriti silmas kiiret ühendust ja lairibaühendust. Need tuleb teha maapiirkondadele kättesaadavaks, et võimaldada territooriumide ja toodete arengut, ettevõtte tegevuse paranemist ka energiasäästu, kaupade ja elektroonilise kaubanduse edendamise osas.
Need pole uued probleemid.
ELi parlamendi ja nõukogu määrusega 1291/2013 asutati ajavahemikuks 2020–2014 teadusuuringute ja innovatsiooni alane raamprogramm Horisont 2020, mis viiakse läbi otseste ja kaudsete meetmete kaudu, mille eesmärk on teaduse tipptase ja arukas majanduskasv; „Sotsiaalse ja majandusliku õitsengu ning keskkonnasäästlikkuse põhitegurid” (põhjendus 3) Põllumajanduse toiduainetetööstuse raames on käivitatud palju arenenud digitaaltehnoloogiaga seotud projekte, näiteks põllumajandustootjate andmetest lähtuv otsus (4D4F), mis koosneb põllumajandustootjate andmetest juhitud otsustest; toidu ja põllumajandusettevõtete Internet (IoF2020) maa ja loomade jõudluse säästva parandamise eesmärgil DataBio ehk suurandmetel põhinev biomajandus ja paljud teised.
Lisaks on Euroopa Komisjoni 25. aprilli 04. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa tehisintellekt” teadlikkus kunstliku intelligentsusega seotud algatuste ja projektide rollist põllumajandus- ja toiduainesektoris. Järgnevas 2018 tehisintellekti kooskõlastatud kavas kavatseb komisjon kooskõlastada ja suurendada investeeringuid selles valdkonnas, et teadvustada tehisintellekti rakenduste paljusust, sealhulgas keskkonnaaspekti, mis koosneb tarbitud energia vähendamine, keskkonnakaitse, loodusõnnetuste ennetamine.
Seetõttu on rahvusvaheliselt saavutatud tundlikkuse põhjal (mõelgem Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevuskava 17 2030 SDG-le) tähelepanu viimase paari aasta jooksul järk-järgult nihkunud üksikutelt algatustelt digitaalse infrastruktuuri ja katseprojektidele. suures ulatuses, mis Euroopa ja riiklikust vaatenurgast nõuavad ja nõuavad asjakohaseid investeeringuid.
Pandeemia on tugevdanud seda globaalset ja ühtset lähenemist digitaalse ülemineku, keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse küsimusele ning eelkõige põllumajandusliku toidu tootmisel.
Euroopa Ülemkogu 21. juuli 07. aasta järeldustes, milles visandati Euroopa Liidu taastamise fondi (nn järgmise põlvkonna EL) investeerimiskava, rõhutatakse põllumajanduse, tootmise ja keskkonnasäästlikkuse tihedat seost , rõhutades kahesugust vajadust eraldada põllumajanduspoliitika rahastamine ühelt poolt keskkonnaarhitektuurile ja teiselt poolt maapiirkondade elukvaliteedi arendamisele (rubriik 2020). Digitaalne ümberkujundamine loob selle loogika kohaselt „sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse“ ning võitleb sotsiaalse turumajanduse rakendamise kaudu kliimamuutustega (rubriik 3).
Seetõttu ei pööra AIDRi põllumajandusliku toidu ja toidu vaatluskeskus seda ühtset ja multidistsiplinaarset lähenemist mitte ainult üksikutele uurimisprojektidele, vaid püüab edendada, toetada ja võimalusel aidata kaasa laialt levinud ning kohalike, era- ja avalike digitaalsete algatuste väljatöötamisele. maa optimaalne kasutamine, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, maa ja maastiku hea valitsemine; ta jälgib tähelepanelikult uute tehnoloogiate arengut põllumajandus-, toidu-, veini- ja naftaturismitööstuses, ettevõtete ja territoriaalsel turustamisel ning põllumajandustoodete veebikaubanduses.
Seetõttu saab vaatluskeskus oma tegevust teostada ka kooskõlastatult teiste AIDR-i kuuluvate vaatluskeskustega: kuna põllumajanduse toiduainete tarneahelast ja digitaalsetest tehnoloogiatest rääkimine tähendab asjakohaste teemade käsitlemist majanduslikust, keskkonnaalalisest, geograafilisest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja otsustavast vaatenurgast planeedi tuleviku, inimkonna tervise ja heaolu jaoks.