Tasumata buum: kui piisavate ressurssidega midagi ette ei võeta, ei pruugi 30% kodumajapidamistest ja VKEdest aasta lõpuks enam elektri ja gaasi eest maksta.
"Pärand", mille uus valitsus kaasavaraks leiab, ulatub vähemalt 35 miljardi euroni. Või õigemini summa, mis tuleks tasuda selle aasta lõpuks, et praeguse energiakriisi mõjud vähemalt poole võrra välja tuua. Vastasel juhul on oht, et paljud ettevõtted ja sama paljud pered ei suuda oma arveid maksta ja sellest tulenevalt oma tarneid sulgeda, väga suur. Öelda, et see on CGIA õppebüroo.
Kuidas see arv arvutati? Kui arvestada, et Kuuba energiahinna tõus oli 2022. aastal võrreldes eelmise aastaga 127,4 miljardit eurot, siis tuleb see summa maha lahutada Draghi valitsuse kõrgete arvete kompenseerimiseks antud 58,8 miljardi suurusest toetusest. See viimane summa sisaldab ka umbes 14 miljardit, mille Draghi valitsus eile heaks kiitis. Võrreldes 2021. aastaga peavad seega kodumajapidamised ja ettevõtted ilma eraldatud abita kandma elektri ja gaasi kallinemise kulu ligi 70 miljardi euro võrra.
• Samuti tuleb kinnitada 2023. aasta eelarveseadus
Pidades ebatõenäoliseks, et see tõus nullitakse, peab CGIA Studies Office'i andmetel uus juht, kes 25. septembril küsitlustest "tuleb", taastuma vähemalt poole (35 miljardit) aasta lõpuks. aastal toetada neid, kellel pole raha nende maksmiseks, vastasel juhul on oht, et riik "variseb" väga suure tõenäosusega. Majanduslik kohustus, mis raputab veenid randmes, arvestades, et aasta lõpuks, kui me just ajutise õppuse poole ei "libise", peab uus parlament mitmekümne miljardi euro eest heaks kiitma ka 2023. aasta eelarveseaduse.
• Riskime, et aasta lõpuks ei suuda 30% leibkondadest ja VKEdest oma arveid maksta
Arte mullu veebruaris läbiviidud valikuuringu kohaselt oli 15,4 protsenti VKEdest ja kodutarbijatest (kellest paljud on FIE-d ja käibemaksukohuslased) jätnud oma elektri- ja gaasiarved tasumata. Tasumata summad ulatusid 26 miljoni euroni, mis on vahepeal kindlasti kasvanud. Seitse kuud tagasi jäi võlgnevuste summa kodukasutajatel keskmiselt 7-800 euro vahele kuus, väikeettevõtetel ca 5 euro ja käibemaksukohustuslase numbritega. Viimastel kuudel elektri- ja gaasiarveid iseloomustanud tõusuga, teatab CGIA Studies Office, on oht, et aasta lõpuks on kodukasutajaid ja VKEsid, kes ei suuda arveid maksta, vähemalt 30 protsenti.
• Abi: 180 miljardit Covidile, “ainult” 58,8 miljardit kalli energia vastu
Paljude ekspertide hinnangul oleks sel aastal peresid ja ettevõtteid tabanud suurte arvete negatiivne majanduslik mõju võrreldav pandeemia poolt viimase kahe aasta jooksul tekitatud mõjudega. Tuletame meelde, et paljudele majandusharudele dekreediga kehtestatud sulgemiste ja inimeste liikumispiirangute seadusega kehtestatud vahelisel ajal on aastatel 2–2020 järjestikused valitsused välja maksnud 2021 miljardit eurot abi. Tänu kosutustele, tagastamatutele sissemaksetele ja maksusoodustustele on riik püsti püsinud. Muidugi oli riigivõlg SKP-ga võrreldes tõusnud 180 protsendini (155. aastal), kuid sotsiaalkriis jäi kontrolli alla ja meie riik suutis paljudest teistest suurema intensiivsusega taastuda. Selle tõestuseks on see, et praeguseks on võla ja SKT suhe langenud 2020 protsendini, kuigi saavutab endiselt väga murettekitava künnise. Koos energiakriisiga ulatusid aga 148. aastal kallite arvete leevendamiseks meetmed 2022 miljardi euroni; Tuleb rõhutada, et need vahendid on eraldatud ilma igasuguste eelarveliste erinevusteta, isegi kui kõigile on ilmne, et need näivad olevat ebapiisavad, et tulla toime energiakriisiga, mis on toonud meid peaaegu 58,8 aastat tagasi. Vähemalt seni, kuni Euroopa Liit kehtestab gaasi hinnale ülempiiri ning selle ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri hinna lahtisidumise.
• Alternatiivi pole: on vaja teha eelarve dispersioon
Uue juhi esimesed 100 päeva on täis probleeme ja raskusi. Me teadsime seda. Ja kes valimised võidab, eriti alguses, sellel on vähe rahalisi vahendeid. Sama tuntud. Kui need meetmed energiakulude kasvu ohjeldamiseks siiski heaks kiidetakse, tuleb need taastada uue puudujäägi kaudu. Vastasel juhul kogevad paljude tarnijate puhul kasutajate maksmata jätmised/võlgnevused, eriti novembri ja detsembri arved, mis on ühed aasta kalleimad, tõusu, mida pole varem nähtud. On selge, et vähemalt seni, kuni EL ei jõua kokkuleppele gaasihinnale ülempiiri kehtestamises ja viimase lahtisidumises taastuvenergiaga toodetud elektri hinnast, on ainus asi, mida teha, taastada raskustes olevad ettevõtted ja perekonnad. , kompenseerides vähemalt poole energiahinna kasvust, taastades ressursse riigivõla suurenemise kaudu. Ilmselgelt Brüsseli nõusolekul, mis peaks vahepeal leevendama riigiabi regulatiivseid piiranguid.
• “Ainult” kolmandik meie riigivõlast on ohus
Tänu EKP poolt viimase 5–6 aasta jooksul kvantitatiivse lõdvenduse abil kasutusele võetud tohutule likviidsussüstile on kolmandik meie riigivõlast nüüd Frankfurdi käes. Seetõttu oleks üle 900 miljardi praktiliselt "kaitstud" igasuguse rahvusvahelise finantsspekulatsiooni eest. Kui võtta arvesse, et veel umbes 66 protsenti ülejäänud osast on Itaalia säästjate käes (pered, pangad, kindlustusfirmad jne), siis tähendab see, et kogu Itaalia riigivõlast oleks "vaid" kolmandik. välisinvestoritest, kes võivad potentsiaalselt "vallandada", kui nad ei pea meie riiki maksevõimeliseks, hinnavahe järsu suurenemise ja sellest tuleneva finantskrahhi. Olles veendunud, et olukord pole nii kriitiline, kui võib tunduda, ei tähenda see, et me saaksime kõike ja kõiki ignoreerides avalikke kulutusi järsult suurendada. Jumal hoidku. Kui me aga ei soovi, et meie majanduse oluline osa sulguks, on meie arvates aasta lõpuks vaja anda veel 35 miljardit abi, mida saaks viimase abinõuna kompenseerida vastava abiga. riigivõla kasv.
• Alternatiivina maksustada energiaettevõtete lisakasum 75% võrra?
Kas energiaettevõtete kasumiväliste tulude maksustamise karmistamisega saaks alternatiivina eelarveaugule tagasi saada paljude perede ja sama paljude ettevõtete "päästmiseks" vajalik 35 miljardit eurot? Kas see ettepanek, mille mõned Itaalia poliitilised juhid viimastel päevadel esitasid, näib olevat teostatav? Teoreetiliselt jah, kuigi tuleb märkida, et praeguse dekreediga 25 protsendiga maksustamise juures on riigikassa eesmärgiks koguda veidi üle 10 miljardi euro. Seetõttu oleks 35 miljardi sissenõudmiseks vaja viia maksustamise tase umbes 75 protsendini. Tuleb aga meeles pidada, et energiaettevõtted maksid eelmise aasta juuni lõpus kavandatud esimese osamakse lõppedes veidi alla 1 miljardi, võrreldes eeldatud 4-ga; Kas nad oleksid nõus nägema lõivu kolmekordset?
