Iraani luureministeeriumi teatel on Islamivabariik avastanud väidetava "CIA võrgu", mis töötab mõnes tundlikus erasektori ettevõttes ja valitsusasutustes, mis tegelevad kaitse-, lennundus- ja energeetikaasjadega. 17 väidetavat spiooni arreteeriti ja mõisteti surma. Teherani ametnikud ütlesid ka, et kõik väidetavad spioonid on Iraani kodanikud, kes on LKA poolt kaasatud lubadusega saada viisad Ameerikasse sisenemiseks.
Teisi Iraani kodanikke, kellel on juba viisad, on "šantažeeritud" USA järele luuramiseks, saades USA välisministeeriumilt samad viisad. Viisataotlejaid kontrollitakse hoolikalt nende töö põhjal kriitilistes valdkondades, nagu Iraani tuumaprogramm või kaitsealased hanked.
Iraani riigile kuuluvas televisioonis esmaspäeval edastatud dokumentaalfilm väitis, et 17 spiooni ei tunne üksteist ja on infiltratsioonikaubanduses eri aegadel välja õpetatud. Sissetungijad oleksid paigaldanud salajase sidesüsteemi ja muud spionaaživahendeid.
Iraani teledokumentaal väitis, et 17 vahistamist andsid Ameerika välisluurele surmava hoobi. Kuid USA president Donald Trump ütles säutsus, et Teherani väited olid "täiesti valed" ja sisaldasid "nulltõde", need on lihtsalt Teherani "valed ja propaganda". Kellel on õigus? Alustuseks pole kahtlust, et CIA värbab massiliselt Iraanis, sest alates 1979. aastast, kui Washington kaotas oma saatkonna Iraanis, on CIA-l olnud suuremaid raskusi täpse teabe kogumisel riigis. Seetõttu on vajadus usaldusväärsete ressursside järele Iraani sees hüppeliselt kasvanud ja muutunud nüüd veelgi pakilisemaks, arvestades Donald Trumpi tähtsust Iraanile. Lisaks näib, et Iraani kirjeldused CIA varade omandamise kohta on tõsi. Kuid 17 vara kaotamine tähendaks CIA-le 72 aasta jooksul ajaloo jooksul üht suurimat luureteabe kogumist.
Pealegi, arvestades, et - nagu iraanlased ise väitsid - 17 väidetavat spiooni üksteist ei tundnud, kasutati tohutuid vastuluure ressursse 17 isiku tuvastamiseks ja tabamiseks, kes ei tegutsenud koos, kuid olid eraldatud ja hajutatud kogu riigis. Tõenäoliselt on juhtunud see, et iraanlased avastasid väikese arvu CIA luurajaid - tõenäoliselt mitte rohkem kui kaks või kolm - ja laiendasid seejärel aeglaselt oma ulatuslikku uurimist.
Sel hetkel kasutaksid Iraani ametivõimud oma uurimisõigusi, et sihtida liiga läänemeelseks peetud tundliku teabe juurde pääsevate asutuste või ettevõtete töötajaid. Tõenäoliselt kasvas uurimine nii paljude väidetavate spioonide hulka.
CIA jaoks on kõige murettekitavam see, et iraanlased on näinud visuaalselt kindlaks mitmed CIA (ameeriklased) ohvitserid, kelle ülesandeks on värbada ja hallata välisressursse. Ilmselt on see Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi diplomaatiline personal, kes asub sellistes riikides nagu Austria, India, Türgi ja Zimbabwe. Aga iraanlased ütlevad, et need diplomaadid on tegelikult LKA ametnikud, kellel on ametlik katvus.
Ühel esmaspäevase telesaate ajal nähti kaukaasia blondi naist, kes teavitas tundmatut meest sellest, kuidas vältida Iraani luureametnike jälgimist AÜE-s. Ta räägib farsi keelt eksimatu Ameerika aktsendiga.
Kui iraanlastel on õigus, tuleks need ametnikud võimalikult kiiresti Washingtoni tagasi kutsuda. Mõeldamatu kahju maailma kõige kuulsamale ja aktiivsemale luureagentuurile.