Väga huvitav sisu ja tehtud analüüsi osas Eurispesi julgeoleku vaatluskeskuse presidendi kindral Pasquale Preziosa ja prof. Dario Velo, tuntud majandusteadlane, kes aitas kaasa Euroopa Liidu ülesehitamisele, tehes koostööd A. Spinelli, J. Monneti ja teiste Euroopa juhtidega.
Avaldatud saidil leurispes.it, näitavad Preziosa ja Velo pärast COVID-19 hädaolukorraga seotud tõsise majandus- ja tervisekriisi selget ja üksikasjalikku kirjeldust strateegiat, mille vastu võtta "leevendada riskitaset"Lootes vajadusele tõhusa majanduskava järele, mis aitaks kõigil Euroopa riikidel hädaolukorrast välja tulla.
"On tõsi, et toimiva majanduse jaoks on vaja head rahvatervist, kuid on ka tõsi, et hea rahvatervise tagamiseks peab meil olema toimiv majandus."
(autorid Pasquale Preziosa ja Dario Velo) Rahvusvaheline Valuutafond on avaldanud sisemajanduse koguprodukti vähendamise prognoosid nii kogu maailmas kui ka riikides.
Maailma SKP langus võib olla umbes 6,1%, eurotsooni SKP 7,5%, Itaalial 9,5%, Suurbritannias võib tekkida 6,5% langus, samas kui USA-l hinnanguliselt 5,9%.
Kõik need prognoosid tuleb pandeemia lõpus uuesti üle vaadata ja andmeid saaks veelgi allapoole vaadata.
Olukord on nii tervise kui ka majanduse osas väga tõsine.
Majanduslik mõju avaldub peagi ka finantssektoris ja seetõttu ka pankades, mille maksejõuetute laenude (NPL) suurenemine on kuulus pankade halb võlg.
Olukord on lähedane sellele, mis kannatas juba 1929. aastal suure depressiooni käes, tõsiselt kahjustades paljude riikide riiklikku julgeolekut.
USA-s on ka 9. aastal oodata 2021% -list töötuse määra.
Teiste riikide jaoks töötuse määra praegu ei prognoosita, kuid need võivad olla kehvemad kui Ameerika Ühendriikides.
Majanduse aeglustumine käivitab finantskriisi. Kõige rohkem kannatavad majandused on need, mida on juba koormatud suur riigivõlg. Itaalia puhul näitavad riigivõlga suurenemise esimesed hinnangud SKPga võrreldes 160% kasvu.
Riigivõla kõrge taseme korral muutub üksikute riikide poliitiline ja haldusjuhtimine väga keeruliseks või isegi võimatuks; niigi kõrge riigivõla suurenemine suurendaks ebakindlust võla enda jätkusuutlikkuses.
Itaalia peab tempot muutma ja vajab strateegilist investeerimiskava, mida rahastab Euroopa Liit. Rahastamine on olemas, kuid kava tuleb veel välja töötada.
Postmodernismi ajajärk on läbi, probleemide lahendamiseks on vaja vastutust ja oskusi. Otsustamisvõime ei kuulu tehnikutele, kes saavad anda ainult oma hinnangu.
Otsuse selle kohta, mida teha, otsustab poliitiline otsustaja, kes osutab riigi madalaima riskiga marsruudile, et viia see välja pandeemia soost, kuhu kõik riigid on langenud, tagades riikliku julgeoleku.
On tõsi, et toimiva majanduse jaoks on vaja head rahvatervist, kuid on ka tõsi, et hea rahvatervise tagamiseks peab meil olema toimiv majandus.
Euroopa ühtsel turul peavad liikmesriigi otsused olema jagatud teistele liikmetele, kõigil on võrdne poliitiline väärikus.
Euroopa Liit on endiselt paljude Euroopa riikide päästerõngas, kes peavad kasutama kõiki olemasolevaid rahalisi vahendeid praegusest kriisist tulenevate majandus-, finants-, tervise- ja töötusprobleemide lahendamiseks, mille lõplikud tagajärjed on endiselt tuleb arvestada.
Itaalial ei ole viimastel aastakümnetel kogunenud märkimisväärset riiklikku ja Euroopa majanduslikku ja rahalist edu ning ta pole suutnud rikkust luua.
Meie riigi võimetust kasutada Euroopa rahalisi vahendeid on juba ammu jälgitud, kuid see on endiselt lahendamata.
Seda probleemi korratakse ka riikliku rahastamisega.
Lõplik põhjus on haldusasutuste ebatõhusus, tõsisem lõunapoolsetes piirkondades kui Põhja-Itaalia piirkondades, mis raskendab ka majanduse erasektorit.
Riik kogeb heidutuse hetke, kuna ei näe poliitiliste otsuste tegemisel tõhusust.
Riik, mis kaotab lootuse, kaotab tuleviku.
Meie riigi julgeolekupoliitikat toetasid kaks sammast: NATO sõjaline poliitiline liit ja Euroopa Liit.
Meie riigi kaitset tagab allianss, selle asemel on raha tulnud Euroopa Liidult ja EKP-lt.
Euroopa Liidu liikmed on otsustanud mitte jagada majandus-, fiskaal-, tervise-, kaitse- ja julgeoleku-, luure- ja välispoliitikat, vaid jagada (mitte kõik) ainult ühisraha, loobudes riikide keskpankade funktsioonidest.
Praegu on liikmesriikidele kättesaadavad ainult ühehäälselt hääletatud finantsinstrumendid.
Käimasoleva tõsise kriisi lahendamiseks on vaja kasutada kõiki heakskiidetud finantsmehhanisme, sealhulgas 2014. aastal alguse saanud Junkeri kava, millega luuakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), mille esialgne investeering on vaid 21 miljardit euroga mobiliseeriti esimese kolme tegevusaasta jooksul 315 miljardit investeeringut, järgides kahte eraldiseisvat suunda (aken): infrastruktuuri ja innovatsiooni aken ettevõtete / konsortsiumide pikaajaliseks rahastamiseks ja VKEde aken väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks rahastatavate ettevõtetega otseses kontaktis olevate krediidiasutuste kaudu (horisontaalne subsidiaarsus); ja see muudab Euroopa rahastamise tõhusamaks.
Uus 500 miljardi euro suurune laen Junkeri kavast arendaks 7.500 miljardi euro suurust investeeringut.
Itaalia oli Junkeri plaani suurim kasutaja pärast Prantsusmaad.
Pandeemia kahjustab paljude riikide riiklikku julgeolekut majanduse sulgemisest, riigivõlale, kunagi varem kogetud töötuse tasemele põhjustatud tõsise kahju, aga ka vajaliku rahvatervise taseme jätkusuutlikkuse tõttu.
Riskitaseme leevendamine on kõigi valitsuste jaoks hädavajalik, kooskõlastatud sihipäraste strateegiate kaudu riikide SKT taaselustamiseks kriisipiirkondade toetamiseks.
Paljud Euroopa riigid ei ole võimelised üksi tegutsema, kuna neil puuduvad piisavad rahalised ressursid suure hädaolukorraga toimetulemiseks.
Ainult Euroopa Liit, kes on tihedas koostöös liikmesriikidega, suudab tagada üksikute riikide institutsionaalse stabiilsuse.