Enneolematute majanduslike raskuste faasis - ütles CGIA õppebüroo - oleksid kõik eeldanud, et vähemalt ministeeriumid on tarneahjudele õigeaegselt maksnud. Selle asemel läks asi teisiti. Tegelikult tegid 2020. aastal 10 ministeeriumist kümme ministeeriumi Euroopa direktiivi sätete osas nii hilja; paljudel juhtudel halvendas kahe viimase aasta jooksul registreeritud skoori ja kinnitas trendi, mis langetab meie avaliku halduse (PA) Euroopa kõige halvemini tasuvate töötajate hulka.
• Sise- ja kaitseministeerium on halvimad osakonnad
2020. aastal puudutab Itaalia osakondade registreeritud maksetähtaegade näitaja (ITP) kõige kriitilisem olukord siseministeeriumi, kes tasus saadud arved keskmise viivitusega üle 62 päeva. Järgnevad kaitseministeerium üle 36, majandusareng ligi 28 ja taristuministeerium ligi 27. Ainsad osakonnad, kes on seaduses sätestatud tähtaegade osas arve saldot edasi viinud, on haridus-, ülikooli- ja teadusministeerium (- 7,27) ja välisasjad (-20,34). Itaalias tuletab CGIA uuringute büroo meelde, et kogu PA tellimuste ümber käiv käive ulatub aastas kokku umbes 140 miljardi euroni ja tarnijaettevõtete arv on umbes miljon.
• Lõuna on eriti halb
Üldiselt on olukord jätkuvalt väga keeruline, eriti Lõuna-PAs. Näiteks eelmisel aastal likvideeris Salerno omavalitsus oma tarnijad 360 keskmise hilinemisega, Napoli ja 314, Lecce 85, Lecce Avellino koos 69-ga, Reggio Calabria omavalitsus 65-ga, ASL Napoli 1 Centro 53-ga, Benevento ASL 52-ga, L'Aquila omavalitsus 51-ga, Catania ja Campania piirkond 48-ga ja Palermo vald koos 31-ga. Kuigi linnapea Appendino juhitud administratsioon on saadud tulemust osaliselt õigustanud, juhime tähelepanu sellele, et ka Torino omavalitsuse skoor oli väga murettekitav: +145 päeva keskmine viivitus, mis registreeriti alati 2020. aastal.
• Kuna makseasutus ei pea kinni makseaegadest
Peamised põhjused, mis on tekitanud selle halva harjumuse, millega oleme tegelenud vähemalt 15 aastat, on järgmised:
- avaliku kliendi likviidsuse puudumine;
- tahtlikud viivitused;
- paljude haldusasutuste ebatõhusus maksetõendite väljaandmiseks mõistlikult lühikese aja jooksul;
• vaidlused, mis pikendavad arvete tasumist.
Nendele juhtumitele tuleb lisada veel vähemalt kaks teist, mis muu hulgas viisid Euroopa Kohus meid 2020. aasta jaanuaris hukka mõistma. Nemad on:
- PA, kes sageli esitas tööde teostajatele palve lükata edasi tööde käiku või arvete saatmist;
- avaliku halduse tarnijale esitatud taotlus nõustuda lepingu allkirjastamise ajal seaduses kehtestatud piirmääradest pikema maksetähtajaga viivituse kohaldamiseta viivituse korral.
• Kuidas seda igivana probleemi lahendada
CGIA sõnul on selle igivana probleemi lahendamiseks, mis jätab paljud ettevõtted, eriti väikesed, likviidsuseta, teha ainult üks asi: maksmata jätmise korral on vaja ette näha otsene, otsene ja universaalne kompenseerimine seaduste alusel võlaõigusega äriühingute ees ning ettevõtete maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste vahel. Tänu sellele automatismile lahendaksime probleemi, millega oleme tegelenud vähemalt 15 aastat.
• Võla kogusumma pole teada
Selle loo kõige paradoksaalsem aspekt on see, et pole täpselt teada, kui suur on meie PA kommertsvõlg: ebatõenäoline asi, kuigi avalikkuse heaks töötavad ettevõtted on juba mitu aastat olnud kohustatud väljastama elektroonilise arve. Kuidas maksed nende äritehingute korral toimivad? Kui tarnija väljastab elektroonilise arve, läbib see majandus- ja rahandusministeeriumi kontrollitava platvormi SdI (Interchange System), mis sorteerib selle avalikule asutusele või struktuurile, kellele see on suunatud. Elektrooniliste arvete andmed hangib Commercial Credits Platform (PCC), mis peaks registreerima kõik maksed, mis on seotud makseteenistuse maksetehingutega. Kõigi tehingute pealtkuulamiseks loodi Siope + - süsteem riigiasutuste kogude ja maksete elektrooniliseks tuvastamiseks. Siope + toitmiseks peavad kõik riigiasutused tellima kogumisi ja makseid ainult arvuti abil. Ehkki see meetod algas järk-järgult ja hakkas alates 2017. aasta juulist kõigis aspektides tööle, ei tea MEF veel, kui suur on kõigi haldusasutuste ja nende tarnijate kogu kommertsvõlg, tõenäoliselt seetõttu, et suur osa avalikest klientidest eriti perifeersed üksused, jätkavad maksete tegemist platvormi läbimata ja seadustega kehtestatud tähtaegadest tunduvalt kauem.
• Praegune osa oleks aga 47,4 miljardit
Eurostati eelmise aasta oktoobris esitatud andmete kohaselt on viimase 4 aasta jooksul meie jooksevkonto riigis kaubavõlad pidevalt kasvanud. Euroopa tasandil koostatud hinnangute kohaselt oleks 2019. aastal aktsia jõudnud 47,4 miljardi euroni. Vaatamata riigiasutuste võetud poliitilistele lubadustele ja kulukohustustele on tarnijaettevõtted hädas palgaga. Kuid kogu selle afääri puhul on kõige lubamatum see, et keegi ei suuda öelda, kui suur on meie PA kommertsvõlg ametlikult; see tähendab, et arvelduskontodele lisatakse ka kapitalikontole viitav osa, kuigi mõne aasta jooksul on avalikkuse heaks töötanud ettevõtted kohustatud väljastama elektroonilise arve.
