Seitsme kõige tööstusriikide rühma välisministrid arutasid võimalusi survestada Venemaad Süüria ja Ukraina konfliktide pärast, mis on tugevalt määrinud Moskva sidemed läänega.
USA ütles, et tema prioriteetide hulka kuulub ka Iraani "pahatahtlik" piirkondlik tegevus ja Põhja-Korea tuumaprogrammide lõpetamine.
Lääneriigid süüdistavad Süüria presidenti Bashar al-Assadi, keda Iraan ja Venemaa toetavad, keemiarünnakus, mis on viinud Süüria seitse aastat kestnud konflikti ülemaailmses plaanis esiplaanile. Süüria valitsus ja selle Venemaa liitlane eitasid 7. aprillil mürgise gaasi osalemist või kasutamist.
Esmaspäeval lõppevad välisministrite kõnelused aitavad valmistuda juuni alguses Kanadas toimuvaks G7 juhtide tippkohtumiseks. G7-sse kuuluvad USA, Suurbritannia, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan.
Rühm mõistis eelmisel nädalal hukka Vene närvimürgi rünnaku Suurbritannias. G7 riigi kõrge ametniku sõnul olid ministrid sügavalt mures selle üle, mida rühmitus nägi Venemaa väärkäitumise eeskujuna aastate jooksul.
Venemaa eitab mingit seotust 4. märtsil Briti pinnal toimunud närvirünnakuga.
Lääneriigid on viimastel aastatel pärast Krimmi annekteerimist kehtestanud Venemaa vastu mitmesuguseid sanktsioone ning Ida-Ukrainas tegutsevate sõjaväelaste toetamise ja Süürias Assadi toetamise eest.
Ukraina välisminister Pavlo Klimkin osales mõnel Toronto istungil. Laupäeval pidas ta kohtumist USA asekantsleri John Sullivaniga, mille käigus USA lubas Kiievile toetust anda, kuid kutsus teda ka majandusreforme ellu viima, ütles USA esindaja.
Ministrid ei aruta täiendavaid Moskva-vastaseid karistusmeetmeid, sest Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia kuuluvad Euroopa Liitu koos 28 riigiga, kes peavad ühiselt kokku leppima, milliseid samme astuda, ütlesid kohtumisest lühidalt kaks diplomaati. .
USA ametniku sõnul räägivad liitlased arengutest ka Euroopa partnerite Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritanniaga Iraani ja kuue suurriigi vahelise tuumaleppe ajakohastamiseks.
Iraani president Hassan Rouhani ütles laupäeval, et Iraani aatomiagentuur on valmis "oodatud ja ootamatuteks" reaktsioonideks, kui USA loobub Viinis allkirjastatud 2015. aasta lepingust.
"Paljud meie jaoks esmatähtsad küsimused hõlmavad edasiliikumist Süürias, Iraani pahatahtlikku tegevust piirkonnas," ütles USA ametnik.
USA president Donald Trump on nimetanud 2015. aasta pakti Iraaniga üheks halvimaks läbirääkimisteks olnud tehinguks ja otsustab 12. maiks, kas taastada USA majandussanktsioonid Teherani vastu; see oleks paktile tõsine löök.
"Meie eesmärk on luua tingimused Viini tuumaleppe säilitamiseks ja Ameerika Ühendriikide püsimiseks," ütles Saksamaa välisminister Heiko Maas ajakirjanikele.
Ministrid räägivad ka Põhja-Korea tuumaprogrammidest, samal ajal kui Trump ja Põhja-Korea juhataja Kim Jong Un valmistuvad kohtuma mai lõpus või juuni alguses. Laupäeval ütles Pyongyang, et see peatab tuuma- ja raketitestid ning lammutab oma tuumakatsetusi.