Nova agentuuri teatel kavatseb kaitseminister Ursula von der Leyen lubada registreerimist Saksamaa relvajõududesse, "eriti itaallastele, poolakatele ja rumeenlastele". Nende riikide noorte seas on Saksamaa kaitseministeeriumi dokumendis öeldud, et Bundeswehril on "kvantitatiivne potentsiaal". Dikastri arvutuste kohaselt elab täna Saksamaal "umbes 255 tuhat poolakat, 185 tuhat itaallast ja 155 tuhat rumeenlast vanuses 18 kuni 40 aastat". Kokku moodustavad need kolm rühma "umbes pooled Saksamaal elavatest ELi kodanikest". Saksamaa kaitseministeeriumi teatel "kui vähemalt 10 protsenti sellest kogumikust näitaks huvi Bundeswehri vastu, võib tekkida üle 50 2016 kandideerimisavalduse". Tegelikult on sõjaväelaste puudus see, mis viis von der Leyeni XNUMX. aasta riigikaitse valges raamatus ettepaneku välismaalastele Bundeswehrisse värvamise avamiseks. Plaanid selle projekti konkreetseks realiseerimiseks lõpetati mullu augustis.
Vastavalt "Der Spiegelilt" õpituile võis ELi kodanikke värvata Bundeswehri igasse osakonda. Seetõttu lükataks tagasi Bundeswehri peainspektori kindral Eberhard Zorni täna tehtud avaldused, mille kohaselt kaaluvad Saksa relvajõud ELi kodanike värbamist üksnes spetsialistide, näiteks arstide või infotehnoloogiaekspertidena.
Saksamaa kaitseministeerium kavatseb siiski piirata ELi kodakondsusega välismaalaste värbamist "noortega, kes on mitu aastat Saksamaal elanud ja valdavad vabalt saksa keelt".
Tegelikult tahab Von der Leyen vältida palgasõdurite armee rääkimist ja mitte ähvardada neid Euroopa riike, kes nägid oma noorte emigreerumist Saksamaale, et neid kaasata kõrgemad palgad ja paremad töötingimused relvajõududes.
Seda tulemust kardavad eriti Ida-Euroopa riigid, vastavalt Saksamaa sõjaväeatašeede andmetele, kes on von der Leyeni projekti kohta Euroopa valitsustele kõlanud. Poolas ütles välisminister Jacek Czaputowicz, et „ajateenistus on tihedalt seotud rahvusega.
Poola valitsus on palunud Saksamaalt Euroopa tasandil selgitusi. Tegelikult ei oleks Czaputowiczi jaoks Bundeswehris asumise kriteeriumide muutmine ilma EL-iga konsulteerimata "kohane käitumine". Pealegi jätkas Poola välisminister, et kui Saksamaa viib selle algatuse ellu ilma Poolaga eelnevalt nõu pidamata, "poleks see hea", sest Saksa relvajõud võivad sõjaväele "rohkem pakkuda".
Poola omaga sarnaseid muresid tekitas Bulgaaria. Eelkõige on Sofia valitsus Saksamaale teatanud, et tema relvajõududel puudub 20 protsenti vajalikust personalist. Kui Saksamaa relvajõud avaksid Euroopa kodanikele värbamise, pakkudes "oluliselt paremat palka, oleksid tagajärjed Bulgaariale katastroofilised", ütlesid Sofia võimud. Sarnaselt järeldab Kreeka, et Kreeka kardab, et tema noored võivad emigreeruda Saksamaale.