Ministrite nõukogu kiitis justiitsminister Carlo Nordio ettepanekul heaks kahe sekkumisega dekreetseaduse, mis puudutab karistussüsteemi ja kriminaalmenetluse reformi.
Sätte esimese punkti eesmärk on tagada – Konstitutsioonikohtu poolt parlamendile määratud tähtajaks, 8. novembriks – vastamine määruse nr. 97. aasta määrus 2021, mis käsitleb raskete kuritegude eest kinnipeetavatele karistushüvitiste maksmise keelamist, kes ei tee seadusega koostööd. Tekstis tuuakse välja ranged nõuded nõukogu kohtunike järelduste tunnustamiseks ja samal ajal vältimaks subjektide, kellel võib endiselt olla seoseid päritolu kriminaalse kontekstiga, lubamist tasumeetmetele. Määruses võetakse täielikult arvesse kavandatavat seadust, mis on seotud art. Karistussüsteemi 4bis – juba eelmisel ametiajal saadikukoja poolt heaks kiidetud ning keskendub eelkõige nende hüvitiste määramise tingimustele: nn takistavate süütegude eest süüdimõistetute puhul on hea vanglakäitumine või ainuüksi ravil osalemine. ei piisa, vaid tuuakse sisse konkreetsed elemendid, mis võimaldavad välistada sidemete reaalsuse organiseeritud kuritegevusega või selliste kontaktide taasloomise ohu.
Karistushüvitiste määramise mehhanismis seega konstitutsioonikohtu juhiste kohaselt automatismi ei esine, kuid turvagarantiid on tagatud ka läbi tugevdatud taotluste hindamismenetluse, mis näeb ette ka järelevalvekohtuniku kohustuse hüvitise määramise mehhanismis. omandada mitmeid arvamusi, sealhulgas riikliku maffiavastase ja terrorismivastase võitluse prokuröri oma. Lisaks toob tekst sisse muudatusi tingimisi vabastamise võimaldamise osas (taotluse saab esitada pärast 30-aastase karistuse kandmist) ning näeb ette üleminekureegli kinnipeetavatele, kes on enne reformi jõustumist kuriteo toime pannud.
Dekreetseaduse teine punkt puudutab kriminaalmenetluse ja sanktsioonide süsteemi reformi. Arvestades kohtusüsteemi haldurite tõstatatud muret seoses uute eeskirjade mõjuga, lükati seadusandliku dekreedi nr. 150/2022 kuni kaheks kuuks.
Edasilükkamine võimaldab täiustada juba algatatud korralduslikke meetmeid ja piisavat tehnoloogilist tuge, tagada kohtuasutustele parimad tingimused juba heakskiidetud reformi täielikuks, õigeaegseks ja tõhusaks rakendamiseks, samuti hinnata edasiste üleminekureeglite vastuvõtmist. . Selleks on justiitsministeeriumi juurde juba loodud spetsiaalne rakkerühm, kuhu kuuluvad justiitsministeeriumi kõigi asjaomaste osakondade juhid.
Kriminaalkohtuprotsessi ja sanktsioonide süsteemi käsitlev seadusandlik dekreet kujutab endast PNRR-i verstaposti ja peab jõustuma hiljemalt 30. detsembril 2022, et tagada tähtaegadest ja Euroopaga võetud kohustustest kinnipidamine.