USA on oma õhust ja maapinnalt välja lastud hüperhelirakettidega läbi viinud uusi katsetusi, kinnitades seega esimest pärast eelmist kolme riket. Kaitseministeeriumi tegevuse kiirendamine hüperhelitehnoloogia sektoris, et taastada murettekitav mahtuvuslõhe Venemaa ja Hiina suhtes.
Eelmisel teisipäevalAgn-183A õhust käivitatav kiirrelv (Arrw) lendavast lennukist. See on rakett, mille võimendi viib kiirusele üle 5 Machi (üle viiekordse helikiiruse) ning seejärel eraldub ja libiseb ülehelikiirusel sihtmärgil tavalise või tuumalõhkepeaga – rakett, mida rakett on raskesti tabatav. praegused.raketitõrje.
Lisaks teatab kaitseministeerium, et on katsetanud ka taktikalise hüperheliraketi väljalaskmist Operatiivsed tulekahjud, loodud Defence Advanced Research Project Agency (Darpa, USA kõrgrelvi arendav agentuur), mis lastakse välja veoautodelt või muudelt iseliikuvatelt sõidukitelt.
Venemaa, kes on juba aastaid hüperhelirakette arendanud, väidab, et on neid relvi juba Ukraina teatris kasutanud, nagu näiteks Kinzhal raketid mis tabasid ülima täpsusega Ukraina relva- ja laskemoonaladusid.
USA katsetab uusi raketitõrje vorme
USA uus relv Hiina ja Venemaa vastu ülihelikiirusega rakette on kuum õhk. Nagu ajaleht teatab PoliitilisUSA kaitseministeerium kaalub õhupalliprojektide üleviimist teaduslikest teenistustest sõjaväeteenistustele eesmärgiga kõrgmäestiku valve.
Need seadmed – mis lendavad 60 90–18 27 jala kõrgusel või XNUMX–XNUMX kilomeetri kõrgusel – lisataks seejärel USA niigi ulatuslikku kaitseseirevõrku ja neid saaks kasutada hüperhelikiirusega rakettide tuvastamiseks. Ameerika Ühendriigid on aastaid teinud õhupallidega katseid, et koguda teavet, pakkuda maavägedele tuge ja lahendada satelliitidega seotud probleeme. Need kõrge või väga kõrge kõrgusega platvormid, mida on raske tuvastada, “Neil on palju eeliseid tänu oma kandevõimele, manööverdusvõimele ja ka paindlikkusele mitme koorma puhul“, selgitab a Poliitilis Tom Karako, rahvusvahelise julgeolekuprogrammi teadur ning strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse raketitõrjeprojekti direktor.
Teine Poliitilis, viimase kahe aasta jooksul Viisnurk kulutas ca 3,8 miljonit dollarit kõrgelennuliste õhupalliprojektide raames ja kavatseb kulutada täiendavalt 27,1 miljonit dollarit, et jätkata tööd mitme raketitõrjega.