Venemaa on valmis alustama ulatuslikku rünnakut enne, kui märtsi lõpus saabub üle 100 uue lääne tanki. Seetõttu on vaja kiiresti parandada, et mitte kaotada teisi territooriume. Bakhmuti piirkond on neil tundidel vaidluse keskmes. USA otsustas seetõttu saata Ukraina piiridesse uued kaugmaa raketid, 150 km, mis suudavad tabada Moskva vägesid, distantseerides sellega rinde Venemaa piiride lähedalt. Uus kahe miljardi dollari suurune pakett sisaldab Maast lastud väikese läbimõõduga pomm, need on rakettid, mida saab hõlpsasti kasutada ka ilma väljaõppeta ja mida saab õhku lasta Himarist või sarnastest süsteemidest. Ehitatud Boeing ja alates Saab need on täpsed tänu keerukatele juhtimissüsteemidele ja võivad plahvatada sihtmärgi kohal või maapinnal. Neil on ka elektroonilised vastumeetmed, et vältida vaenlase rünnakut ja teovõimetuks muutumist.
"Sündmused kohapeal ei muutu" kommenteeris Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, kuid need ainult süvendavad eskaleerumist.
Kiiev seevastu oli palunud rakette Atacros, mille tegevusulatus on 300 km. Washington pani neile kohe veto, sest nad võisid ületada piiri ja tabada Venemaa territooriumi. Sama veto ka F-16 hävitajate taotlusele.
Tuumaleping on ohus
USA süüdistab Venemaad lepingu rikkumises Uus algus, kahe riigi vahel kehtiv tuumarelvade kontrolli leping.
Il Uus strateegilise relvastuse vähendamise leping selle olid läbi rääkinud Obama ja Medvedev ning see jõustus 2011. aastal, et hoida tuumaenergia kontrolli all. Selles sätestati, et kaks riiki ei saa paigutada rohkem kui 700 ICBM-i, allveelaeva ja pommitajat, mis on võimelised kohale toimetama aatomipomme (1.550 tuumalõhkepead, mis on paigaldatud nendele platvormidele ja 800 stardisüsteemi).
2021. aasta veebruaris lepingut uuendati, kuid Covid blokeeris arsenalide vastastikuse kontrolli.
Moskva tühistas seejärel mullu novembris Kairosse kavandatud kahepoolse lepingu rakendamise komisjoni koosoleku, kuna valmistus Ukrainasse tungides sõtta.
USA välisministeerium süüdistas üleeile Kremlit Uue Alguse rikkumises, lisades, et miski ei takista Vene inspektoritel tulemast USA-sse oma kontrolle läbi viima.
Venemaa asevälisminister Rõbakov ta vastas, et USA ei taha kaaluda Moskva prioriteete, vaid arutada ainult kontrollide taasalustamist.
Seejärel ütles ta, et küsimusele avaldas mõju ka olukord Ukrainas, kuulutades seega ametlikult välja rikkumise ehk tuumalepingu peatamise, kuna Putin ähvardab Ukrainas aatomirelvi kasutada.