Kuigi erinevused üksikute piirkondade kasvuprognooside vahel on minimaalsed, veab riigi majandust taaskord kirde. Tegelikult peaks Veneto SKT 2022. aastal kasvama 3,4 protsenti. Ühelgi teisel Itaalia piirkonnal ei lähe paremini. Kohe pärast seda näeme Lombardiat 3,3-ga ja Emilia Romagnat, teist kirdepiirkonda, 3,2-ga. Allosas näeme aga Marche 2,4-protsendilise tõusuga, Basilicata 2,3-protsendilise tõusuga ja lõpuks Calabria 2,1-protsendilise tõusuga.
Andmed tulenevad analüüsist, mille CGIA Studies Office tegi Prometeia viimastel nädalatel esitatud territoriaalsete stsenaariumide kohta. Veelgi enam, selleks aastaks taastub vaid 7 piirkonda 20st SKT taseme, mis neil oli enne pandeemia tulekut (2019). Need on: Lombardia, Emilia Romagna, Valle d'Aosta, Puglia, Abruzzo, Friuli Venezia Giulia ja Trentino Alto Adige. Ülejäänud 13 aga ikka mitte. Territoriaalsed reaalsused, mis on teistest rohkem vaeva näinud, et kaotatud maad taastada, on Toscana (-1,4 protsenti), Calabria (-1,8) ja lõpuks Sardiinia (-2,1).
• Järgmise sügise tundmatused
Võrreldes viimastel nädalatel riigi peamiste majandusstatistika instituutide prognoosidega, on käesolevas analüüsis viidatud prognoosid seevastu ettenägelikumad. Tegelikult on 2022. aastal Itaalia SKT keskmine kasv hinnanguliselt 2,9 protsenti. Madalam tase, kui eeldas näiteks viimastel nädalatel Itaalia keskpank (+3,2 protsenti) või Istati omandatud kasvunäitaja (+3,4). CGIA Studies Office usub tegelikult, et majanduslik/sotsiaalne stsenaarium on järgmisel sügisel eriti raske. Kallis energia, kappav inflatsioon, Ukraina sõja arengud ja Covidi võimalik taastumine ohustavad selle aasta esimesel poolel Itaalias saavutatud majandushoogu oodatust suurema jõuga "taha".
• Taastumine tuleb abist, turismist, investeeringutest ja ekspordist
Draghi valitsuse poolt kriisiga võitlemiseks makstud riigiabi, turistide arvu hea suundumus, investeeringud (eriti ehitusse) ja eksport on praeguse majanduse elavnemise aluseks olevad elemendid. Kodumajapidamiste tarbimine, mis, meenutame, moodustab ligikaudu 60 protsenti kogu riigi SKTst, peaks 2021. aastaga võrreldes tõusma 2,8 protsenti, isegi kui 2019. aastaga võrreldes on see siiski 4,1 protsenti madalam. Piirkondlikul tasandil on kõige olulisemad kõikumised aastatel 2022–2021 Lombardias ja Venetos (mõlemad +3,4 protsenti) ning Valle d'Aostas (+3,3).
Investeeringute osas kasvasid need tänavu 9,9 protsenti, tipud olid Lombardias 10,4, Emilia Romagnas 10,3 ning Sitsiilias, Piemontes, Campanias ja Apuulias 10,2. Võrreldes Covidi-eelse olukorraga on riigi keskmine näitaja tõusnud koguni 16,9 protsenti.
Lõpetuseks, mis puudutab eksporti, siis tänavu peaks riigi näitaja kasvama 6,3 protsenti, eriti positiivsed tipud on Sitsiilias (+15,5 protsenti), Liguurias (+12,3), Valle d'Aostas (+12,2) ja Calabrias (+11,8). Võrreldes 3 aasta taguse ajaga on meie müük välismaal kasvanud 9 protsenti.
• Buum kasv Venezia Giulia kahes provintsis
Majanduskasvust, mõõdetuna provintsi tasandil lisandväärtusega, paistab silma Venezia Giulia: Gorizia +4,4 protsendiga ja Trieste +4,3-ga juhivad riiklikku edetabelit. Sondrio aga asub +4,1-ga poodiumi kolmandal astmel. Sama märkimisväärne on oodatav tulemus Barlettas, Casertas ja Monza-Brianzas (kõik 4 protsenti), Brindisis ja Veronas (mõlemal +3,9 protsenti). Kuigi kasv on endiselt positiivne, sulgevad riigi tasemel edetabeli Pordenone, Cagliari ja Viterbo (+1,9 protsenti) ning lõpuks Vibo Valentia ja Reggio Calabria (mõlemad +1,7 protsenti). Võrreldes 2019. aastaga ei ole 51 provintsis 107-st pandeemiakriisist põhjustatud SKP kaotust veel taastunud. Kõige kriitilisemad olukorrad on kirjas Pisas (-3,5 protsenti), Rovigos (-3,8), Brindisis (- 4,0), Maceratas (-4,1), Vibo Valentias (-4,3) ja Bellunos (-5,2).
