Süsinikuvabastust käsitleva Euroopa energiastrateegia juhid
(autor Gabriella De Maio) Energiaõiguse õiguse osakond Federico II, AIDR-i liige ja AIDR-i keskkonna ja energeetika digiteerimise vaatluskeskuse liige
Energeetika ülemineku rakendamine meie riigis on nähtus, mis nõuab uut poliitilist, õiguslikku ja käitumuslikku lähenemist nii institutsioonide kui ka kodanike poolt. Sellega seoses märgitakse Euroopa Liidu suunda, mis - ELi direktiividega 2018/844, 2018/2001, 2018/2002 ja 2019/944 - sunnib maksuvõimendi ja tehnoloogilise innovatsiooni kasutamist mootoritena saavutamisel täielik dekarboniseerimine.
Tegelikult peavad Euroopa riigid lähiaastatel välja töötama pikaajalise strateegia, nii avaliku kui ka erasektori elamute ja mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks.
Piisab, kui öelda, et maailma kontekstis on Euroopa linnastumise protsent kõige suurem ja sellega seotud kinnisvarapark moodustab umbes 36% kogu liidu territooriumil toodetavast CO2 heitest.
Eelkõige rõhutati direktiivis 2018/844 - millega muudetakse direktiivi 2010/31 ehitiste energiatõhususe kohta (ehitiste energiatõhususe direktiiv - EPBD) - vajadust üksikute liikmesriikide jaoks kõrge energiatõhusust ja tagada, et pikaajaliste renoveerimisstrateegiate abil saavutataks vajalikke edusamme olemasolevate hoonete muutmiseks peaaegu nullenergiahooneteks.
Lisaks sellele, kuna energiasäästu suurenemise iga protsendipunkt vähendab gaasi importi 2,6%, aitavad ehitustegevuse energiatõhususe suurendamise jõupingutused aktiivselt kaasa liidu energiasõltumatusele ja neil on ka tohutu potentsiaal töökohtade loomise tingimused liidus.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks aastaks 40 vähemalt 2030%, nägi nimetatud direktiiv lisaks uute ja olemasolevate ehitiste energiatõhususe parandamise kohustusele ette nn luurenäitajad ja meetmed elektrisõidukite laadimistaristu arendamiseks.
Seda seetõttu, et on selge, et elektrisüsteemi digitaliseerimine muudab kiiresti energiamaastikku. Tänapäeval võimaldab hoonete või linnade kaugjuhtimine intelligentsete seadmete abil ja ühendus kaugjuurdepääsu kaudu muuta kaugeid kohti ja ennekõike elujõulisi tõhususlahendusi, mida varem polnud mõeldav.
Järgides tehnoloogilise innovatsiooni suundumust, kehtestatakse direktiiviga tegelikult CD. Nutika valmisoleku näitaja (SRI), st näitaja, mis mõõdab hoonete võimet kohandada energiatarbimist elanike tegelike vajadustega, parandades nende toimimist ja suhtlust võrguga. Selles mõttes muudavad tehnoloogilised uuendused hoone võimeliseks garanteerima energiatõhususe, kohandades selle toimimist lõppkasutajate vajadustele, võimaldades neid energiatarbimisest piisavalt teavitada.
Ja pole kahtlust, et selle tehnoloogia rakendamine mõjutab ka üldise elektrinõudluse paindlikkust, sealhulgas võimet aktiivselt ja passiivselt nõudluses osaleda ning võtta arvesse võrgutingimusi (nõudluse ja reageerimise režiimis). näide paindlikkuse ja koorma teisaldamise võime kaudu.
Euroopa seadusandja ei piirdu sellega üksnes sellega, et osutab täieliku dekarboniseerimise protsessi liikumapanevaks jõuks tehnoloogilisi uuendusi, vaid kirjeldab ka maksupoliitikat selle suuna seadmiseks, täpsustades, et liikmesriigid peavad ehitussektoris ette valmistama "suunatud stiimuleid". Arukusele ja digitaalsetele lahendustele eelsoodumuses olevate süsteemide arendamiseks ehitatud keskkonnas.
Selline lähenemisviis pakub energiasäästu osas uusi võimalusi, pakkudes tarbijatele täpsemat teavet oma tarbimisharjumuste kohta ja võimaldades süsteemihalduril võrku tõhusamalt hallata.
See tähendab, et hoonete energiatõhususe parandamiseks mõeldud renoveerimistööde finantsmehhanismidel, stiimulitel ja finantseerimisasutuste mobiliseerimisel peab olema keskne roll riiklikes pikaajalistes renoveerimisstrateegiates ja liikmesriigid peavad neid aktiivselt edendama.
Nende meetmete tulemuseks peaks olema energiatõhusate hüpoteeklaenude andmine kinnisvara renoveerimiseks, avaliku sektori investeeringute edendamine energiatõhusasse kinnisvaraparki, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse või valikuliste energiatõhususlepingute kaudu. pakkuda juurdepääsetavaid ja läbipaistvaid nõustamis- ja abivahendeid, näiteks ühtsed kontaktpunktid, mis pakuvad integreeritud energia ümberkorraldamise teenuseid.
Seetõttu peab Euroopa seadusandja energiatõhususe valdkonna soodustava maksupoliitika väljatöötamise dünaamikat kivisöest järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise nurgakiviks ja soovitab selles osas tungivalt, et liikmesriigid edendaksid seda hõlbustavat poliitikat aktiivselt. ehitatud pärandi ümberkorraldamine ja linnade taaselustamine, mille eesmärk on linnade ümberkujundamine.
Näiteks tehnoloogilise innovatsiooni edendamise ja selle panuse energiasäästu suurendamiseks suunas laiendamine - mis on korraldatud meie riigis 27. detsembri 2019. aasta seadusega nr 160 (eelarveseadus 2020) - maksusoodustused koduautomaatikasüsteemide, näiteks intelligentsete termostaatide ja muude hoonete automatiseerimise seadmete paigaldamiseks ja kasutuselevõtuks, mis võimaldavad küttesüsteemide kohandatud automaatset haldamist või sooja tarbevee või suvise kliimaseadme tootmist, sealhulgas nende kaugjuhtimispult multimeediakanalite kaudu.
Maksusoodustusega 65% kogu kulutatud summast, mida tuntakse ka kui "koduautomaatika boonust", on eesmärk suurendada kasutajate teadlikkust energiatarbimisest ja tagada süsteemide tõhusam töö.
Nende seadmete omadused peavad tõendama maksu mahaarvamise abil saavutatavat eesmärki, kuna multimeediumiseadmed peavad võimaldama süsteemide kauglülitust ja sisse lülitamist ning iganädalast programmeerimist ning näitama multimeediumikanalite kaudu energiakulu perioodilise andmete esitamise kaudu. Lisaks peavad nad näitama süsteemide praeguseid töötingimusi ja kontrolltemperatuuri.
Pikaajalist eesmärki - hõlbustada olemasolevate hoonete muutmist peaaegu nullenergiahooneteks - propageeriti ka direktiivis 2018/2002, milles rõhutati vajadust suurendada renoveerimise ergutamiseks investorite suuremat stabiilsust. sügavad hooned.
Samal ajal on Euroopa seadusandja määranud 2018/2001 direktiiviga - väga tõhusad vahendid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks - energiatarbimise vähendamise, suurema tehnoloogilise progressi, kasutamise stiimulid ja leviku ühistransport ja energiatõhusate tehnoloogiate kasutamine.
Tehnoloogia arengu rolli võrkude haldamisel ja taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisel rõhutatakse ka direktiivis 2019/944, milles täpsustati, et tarbijatel peaks olema võimalus arukate mõõtesüsteemide ja , kui seda sissejuhatust on negatiivselt hinnatud, peaks neil olema võimalus valida, kas neil on arukas mõõtesüsteem ja dünaamiliste elektrihindadega leping.
Tegelikult võimaldab see tarbijaid reaalajas oma tarbimisest teavitada, kuna selliste andmete puudumine on takistanud neil aktiivselt energiaturul osalemast.
Kuid digitaalsete häirete roll ei puuduta ainult linna kinnisvara, vaid kogu võrku, mis hõlmab praegusest energiamudelist ülemineku protsessi, mis põhineb fossiilsete allikate (kivisüsi, nafta, maagaas) ja transpordiks kasutatavate infrastruktuuride valdaval kasutamisel. Need allikad asuvad vahemaade kaugusel hajutatud energiatootmismudelini, mis põhineb laialt levinud tootmisüksustel (tuule-, päikese-, fotoelektri-, biomassi- ja koostootmisväljad), mille väikesed mõõtmed on ühendatud otse kasutajatega ja madala pingega.
Elektrivõrk on selle uue stsenaariumi kohaselt järk-järgult ette nähtud muutuma "passiivsest" võrgust, milles voolu vool voolab tootmiskohast tarbimisvooluni, "aktiivseks" ja "intelligentseks" võrguks (nutikas) võrk), mis on võimeline juhtima ja reguleerima mitut katkematult ja kahesuunalist elektrivoogu.
Võrreldes traditsiooniliste elektrivõrkudega annavad nutikad võrgud tegelikult ära digiajastu pakutavad eelised, ehkki pole kahtlust, et üleminek energiamudelilt ühele, mis põhineb hajutatud tootmisel ja taastuvate energiaallikate toitel, ei ole lihtne ega ka lühidalt, kuna kõik tegevusettepanekute sõnastused peavad sisaldama arukate võrgusüsteemide jaoks vajalikku integreerimist järgmiste valdkondade vahel: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, arukas mõõtmine, kaugküte ja telejahutus eraldiseisvates või võrguga ühendatud rakendustes, elektrisalvestus ja soojus-, mikro- ja koostootmise, elektri ja gaasi rakendused.
Selle arvamuse kohaselt võimaldavad praegused tehnoloogiad ette kujutada maailma, kus energeetilisel selgroogil on tehnoloogiliselt arenenud ja tõhusate kohalike süsteemidega võrreldes põhimõtteliselt päästefunktsioonid, mis võimaldavad ringmajanduse perspektiivis kohalikku iseseisvust, millel on eeliseid kohaliku konkurentsivõime, atraktiivsuse, tööhõive, heitkoguste vähendamise ja üldise heaolu osas (mõtle kohalikele taastuvatele energiaallikatele, jätkusuutlikule liikuvusele, arukate linnade ja arukate territooriumide ühendatud teenustele).
Õrn üleminek, see, mida praegu kogeme, kus maksusoodustused koos tehnoloogiliste uuendustega võivad mängida olulist rolli energia ülemineku praeguse etapi juhtimisel, mis praeguseks peaaegu hädaolukorraks muutunud tegurite tõttu nõuab tingimata süstemaatiline ja kooskõlastatud lähenemisviis keskkonnapoliitika täieliku integreerimise tagamiseks kliimapoliitikaga.
Me räägime sageli nutikatest linnadest (nn nutikad linnad) ja veelgi enam intelligentsetest kogukondadest, mida mõistetakse kohtade või territoriaalsete kontekstidena, kus kavandatud inim- ja loodusressursside kasutamine, mida tehnoloogia abil hallatakse ja integreeritakse, võimaldab luua ökosüsteem, mis on võimeline ressursse kõige paremini ära kasutama ning pakub integreeritud ja üha intelligentsemaid teenuseid.
Tegelikult peaksid nutikad linnad integreerima juhtimismudeli, milles suurendatakse tehnoloogiatesse investeeringute tegemiseks ja rakendamiseks kutsutud investorite osalust koos avaliku ja erasektori kaasamisega ning seejärel töötatakse välja uued rahastamismudelid , arvestades ka sel juhul nii avalikke (riiklikke kui ka riikideüleseid) allikaid, erafinantseerimise mõlemat vormi ning avaliku ja erasektori partnerluse mudeleid.
Kui Euroopa Liit on seetõttu energiastrateegia osas, mis viib täieliku süsinikdioksiidiheite vähendamiseni, märgi maha, on nüüd aeg need suunised meie riigis rakendada ja rakendada. Ja kahtlemata hiljutine seadusandlik dekreet 10. juuni 2020, n. 48, mis edendab direktiivi 2018/844 rakendamisel ehitiste energiatõhususe parandamist, võttes arvesse väliseid kohalikke ja kliimatingimusi ning sisekeskkonna kliimaga seotud nõudeid.
Kuid dekreedi tekst tutvustab huvitavaid ideid, näiteks hoonete energiatõhususe riikliku portaali asutamist, mille peamine eesmärk on anda kodanikele, ettevõtetele ja avalikule haldusele teavet hoonete energiatõhususe kohta ja energiatõhususe sertifikaatide osas oleks see võinud veelgi edendada tehnoloogiliste uuenduste pakutavaid võimalusi linna kinnisvaravara energiatõhususe osas.
Seetõttu loodetakse, et pikaajalise ümberkorraldamisstrateegia ajakohastamise järgnevates etappides integreeritud energia- ja kliimakava osana muudetakse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise Euroopa suunised konkreetsemateks prognoosideks edutamise osas - ka stiimulipoliitika kaudu - intelligentsed tehnoloogiad, sealhulgas hoonete omavahelist ühendamist soodustavad tehnoloogiad.
Tegelikult pole kahtlust, et ainult tulevikku suunatud lähenemisviis, mis võtab nõuetekohaselt arvesse vajadust investeerida tehnoloogilisse innovatsiooni ning edendada sidusrühmade ja kodanike maksusoodustuste kaudu uut käitumist, võib viia selleni, et energiatõhusus kodu- ja linnapiirkondades ning uuenduslike ja jätkusuutlike transpordilahenduste loomine.
Gabriella De Maio - Energiaõiguse õiguse osakond Federico II, AIDR, keskkonna ja energeetika digiteerimise vaatluskeskuse liige ja liige