Kümned tuhanded iraanlased on alates neljapäevast protestinud kogu riigis islamivabariigi vaimuliku eliidi ja piirkonnas Iraani välispoliitika vastu. Nad skandeerisid ka poliitvangide loosungeid.
Protestijate esialgu ventileeritud oma viha üle majandusraskused ja väidetava korruptsiooni, vaid ka hakkas küsima Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei astuma.
Pühapäeval protestimärke ei olnud ja valitsus teatas, et see piirab ajutiselt juurdepääsu Telegrami ja Instagrami rakendustele.
Sotsiaalmeediasse postitatud eelmiste päevade videotes oli inimesi skandeerimas: "Mulad, häbi, jätke riik rahule."
Ka protestijad hüüdsid: "Elagu kuningas Reza Shah". Sellised fraasid on tõend enneolematu viha tasemest ja rikuvad tabu. Kuningas valitses Iraani aastatel 1925–1941 ja tema Pahlavi dünastia kukutas 1979. aasta revolutsioonis islamivabariigi esimene juht ajatolla Ruhollah Khomeini.
Protestid on kõige tõsisemad pärast 2009. aasta rahutusi, mis järgnesid tollase presidendi Mahmoud Ahmadinejadi vaidlusalusele tagasivalimisele.
Nad on president Hassan Rouhani valitsusele eriti häirivad, sest ta valiti lubadusega tagada sõnavabadus ja kogunemisvabadus.
Peamine tulemus Rouhani on kokkulepe 2015 maailma volitusi, mis on pidurdanud Iraani tuumaprogrammi eest tühistamise kõige rahvusvaheliste sanktsioonide. Kuid see peab ikkagi andma majanduslikku kasu, mida valitsus on lubanud.
"Need, kes kahjustavad avalikku vara, rikuvad seadust ja korda ning tekitavad rahutusi, vastutavad oma tegevuse eest ja peaksid selle eest maksma," ütles siseminister Abdolreza Rahmani Fazli.
Teherani provintsi asekuberner Ali Asghar Naserbakht ütles uudisteagentuurile Tasnim, et mõned meeleavaldajad arreteeriti laupäeval.
Videod postitatud sotsiaalse meedia näitas, et perede kogutud ees Evini vanglas Teheranis, kus paluti teavet sugulased vahistatud viimastel päevadel.
Meeleavaldajad vaidlustasid politsei ja revolutsioonilisi valvureid, kes kasutasid vägivalda, et hävitada eelmised rahutused. Näited võivad olla ametiasutuste jaoks rohkem murettekitavad, sest nad tunduvad olevat spontaansed ja neil puudub selge juht.
Ükski erakond pole kutsunud iraanlasi tänavale minema ja opositsiooniliidrid, kes 2009. aastal iraanlasi tolgendasid, on koduarestis. Lisaks viitab loosungite hulk sotsiaalsete klasside ja valitsuse poliitikate rahulolematusele.
Iraanis on vaimulik ja vabariiklik valitsemissüsteem kaks korda, kus iga fraktsioon võitleb kontrolli eest. Kõrgeim ülem valitseb kogu elu ja on relvajõudude ülem. Ühtlasi nimetab see kohtusüsteemi juhi ja üldiselt omab ta välis- ja majanduspoliitika üle suuremat võimu kui valitud president.
Vastuseks protestidele toetas valitsus valitsuse plaane kütusehindade tõstmiseks, lubas suurendada vaestele annetusi ja luua lähiaastatel rohkem töökohti.
"Eeldame, et uuel aastal luuakse vähemalt 830.000 3,2 töökohta," ütles valitsuse pressiesindaja Mohammad Baqer Nobakht laupäeva õhtul riigitelevisioonile. Ta ei andnud üksikasju. Umbes XNUMX miljonit iraanlast on tööta.
Samuti on iraanlased avaldanud viha oma riigi kulukate sekkumiste pärast Süürias ja Iraagis, kus see riik alustab mõjusõda piirkondliku konkurendi Saudi Araabia vastu.
Sotsiaalmeedia videotes oli näha, kuidas Shirazi linnas tulistasid meeleavaldajad tulistasid Qudsemi vägede võimsa juhi Qassem Soleimani lipu alla, Iraani, Süüria ja mujal tegutseva Iraani revolutsioonilise kaardiväe haru, mis tegutseb välismaal.
Ameerika Ühendriigid mõistsid hukka Iraani meedia poolt teatatud protestijate vahistamised.
President Donald Trump kirjutas Twitteris: „Inimesed saavad lõpuks targaks, kuidas nende raha ja varandust varastatakse ja terrorismi peale raisatakse. 
Tundub, et nad ei jaksa enam: USA jälgib tähelepanelikult inimõiguste rikkumisi! "
Trump keeldus oktoobris kinnitamast, et Teheran täidab 2015. aasta tuumalepet, ja ütles, et võib tehingu tühistada. Samuti illustreeris ta agressiivsemat lähenemist Iraanile ballistiliste ja tuumaraketiprogrammide osas ning toetust Lähis-Ida sõjaväelistele rühmitustele.
Kanada ütles, et seda julgustasid protestid. Riik peatas diplomaatilised suhted Iraaniga 2012. aastal ja nimetas Teherani suurimaks ohuks ülemaailmsele julgeolekule.
Riigi meedia tsiteeris Iraani välisministeeriumi pressiesindajat Bahram Qasemi, kes ütles, et "Kanada sekkumine Iraani asjadesse on rahvusvaheliste konventsioonide rikkumine".
Meeleavaldajad ründasid panku ja valitsushooneid ning põletasid politseisõidukeid. Läänepoolses Dorudi linnas tulistati laupäeva õhtul maha kaks protestijat. Lorestani provintsi asekuberner süüdistas välisagente kahe meeleavaldaja tapmises.
"Politsei ja julgeolekujõud ei lasknud ühtegi lasku, leidsime selles kokkupõrkes tõendeid revolutsiooni vaenlaste, Takfiri rühmituste ja välisagentide kohta," ütles Habibollah Khojastehpour riigitelevisioonile. Takfiri on termin äärmuslike sunniitide võitlejate, näiteks Islamiriigi kohta.
Ahmad Khatami, kirjavigade religioossete kes viib reede palved pealinnas Teheranis, mida nimetatakse surmanuhtluse neile, kes skandeeris vastaseid hüüdlauseid väärtused Islamivabariigi.