Nova sõnul muutuvad kahe riigi strateegilised piirkonnad Islamiriigi kaotusega Süürias ja Iraagis üha enam piirkonna teiste jõudude ja riikide vaheliste vaidluste objektiks. Eelkõige on Türgi ja Iraan endiselt tugevalt huvitatud nende riikide mõnest strateegilisest piirkonnast. Iraagist loodes asuv kurdi-jazidi piirkond Sinjar on hädavajalik strateegiline piirkond, kuid kandidaate on mitu. Türgi, Iraan ja Kurdistani Töölispartei (PKK) võitlevad kõik selle piirkonna üle kontrolli eest. Viimastel päevadel on Türgi ajakirjandus tähelepanelikult jälginud ka SDFi (Süüria demokraatlike jõudude, USA toetatud kurdi-araabia koalitsiooni võitluses Islamiriigi vastu Põhja-Süürias) endist ülemat ja pressiesindajat Talal Silot, kes väidetavalt alistus Jarabluses asuvale Vaba Süüria armeele (FSA). Ankara ajakirjanduse andmetel oleks Silo Türki sisenenud Süüriast, kus ta oleks Türgi salateenistustele paljastanud Demokraatliku Liidu partei (Pyd, kurdi-Süüria partei) organisatsioonilise struktuuri, teavitades olukorrast kurdi Afrini kantonis põhjas. Süüriast lääne pool.

Asjaolu, et selline oluline näitaja SDF loobus põd ja toimetatakse Ankara, tema vaenlane, tõstatab küsimuse, mis toimub sees kurdi-Araabia koalitsiooni, mis on eristunud oma julge ja kompromissitu võitlus isi isiksuslikku kalifaati. "Kindlasti, pärast lüüasaamist Is Raqqa dünaamika jõud valdkonnas muutuvad," selgitab ta, et "agentuuri Nova" Professor Michelangelo Guide, dekaan majandus- ja haldusreformi Sciences Ülikooli 29 Mayis Istanbuli. Talal Silo ei ole kurdi keel, vaid Türkmeni rahvus. Ta liitus võitlusega Kas Süüria demokraatlike jõudude ja oli eristada ennast tema sõjalise võime tõusta rolli ülem. Professori juhendi järgi on see liit kleepuvat praost.

"ISis esinev üldine oht on vähenenud ja SFDs on tekkinud arusaamatused. Ära unusta, et uudis Silo on hülgamisega on levinud vahetult pärast "BBC" selgus, et sama kurdi-Süüria väed, kes võitlesid on vabanemise linna lubas veidi üle 3.000 võitlejad riigi Islami jätab Raqqa koos oma peredega ja oma relvad, nii kergeid kui raskusi, - selgitab Guida. Ja see on tekitanud segadust mitte ainult Süürias ja rahvusvahelises kogukonnas, vaid ka organisatsiooni enda sees. Erinevad fraktsioonid ei nõustunud selgelt selle strateegiaga: laskma IS miilitsa põgeneda ilma nende vastu võitlemiseta. "

Raqqa piiramine kestis pikka aega, mitu kuud, suured inimkaotused. Kurdi-Araabia relvarühmitused olid seetõttu ammendatud ja tõenäoliselt seetõttu eelistasid nad lasta IS-jaladistidel põgeneda, et vältida nende hõimude edasist kadu. "Tõenäoliselt kõik juhtus nõusolekul Ameerika Ühendriigid - jätkab Guide - eriti kuna pärast sügisel pealinnas islami riik, Kas anti koalitsiooni tuli keskenduda teine ​​väga oluline piirkond, mis asub ida Süüriaga piiri Iraagiga, Deir ez-Zor'i ja Al Bukamali alaga, kus on veel IS-i kontrolli all olevad naftasaadused. Ja Süüria režiim on tungivalt huvitatud nende strateegiliste valdkondade taastamisest. Seega on selge, et koalitsiooniväed on mitte ainult tegelevad ülim lüüasaamist on, aga kes on huvitatud ja tagada sideliinid Iraagi ja Süüria, mis on peamised kaubateed toetuseks oma väed Põhja- Süüria ja vältida Iraani laienemist piirkonnas. Põhimõtteliselt võimaldaks Süüria režiimi ning Iraani sõjaväelaste ja nende liitlaste selle piirkonna kontroll sellel alal Iraanile toetada nii tema Süüria kohalolevaid jõude kui ka Liibanoni lõunaosas viibivaid vägesid. "

Vahepeal on Türgi armee pühendunud kogu Põhja-Süüria ja Türgiga piirneva Põhja-Iraagi piirkonna "puhastamisele" PKK kurdide kohalolekust. Enne kohutavat maavärinat, mis mõned päevad tagasi tabas Iraagi põhjaosas Suleymania piirkonda Iraani piiril, tegi Ankara Teheranile ettepaneku korraldada Kandili mägipiirkonnas ühine operatsioon kõigi baaside hävitamiseks. PKK ja puhastage kogu piirkond relvastatud osapoole kohalolekust. Just see oleks oluliselt ilmnenud hiljutistest Ankara ja Teherani kõrgetasemelistest kõnelustest. "Sarnane operatsioon on kindlasti ettevalmistamisel, kuid pole teada, millal ja kuidas see juhtub," ütleb professor Guida. Türgi president Erdogan on mitmel korral viidanud sellele tõenäolisele operatsioonile, öeldes: "Me võime äkki üleöö kohale jõuda", nagu kuulus Türgi rahvalaul. "Neid asju ei juhtu trummiheliga. Ühel õhtul siseneme äkki Kandili, ”ütles Erdogan.

"Tegelikkuses - selgitab Guida - Türgi siseminister Suleyman Soylu, oli veelgi selgesõnalisem. Kolmapäeval, pressikonverentsil teatas ta, et Türgi on otsustanud puhastada juuresolekul PKK lai ala 25 kilomeetri kaugusel oleva Iraagi territooriumil piki piiri. Paradoksaalselt pooldab seda operatsiooni nii Kurdistani autonoomse piirkonna sõltumatuse kui ka hiljutise maavärina referendum. Kindlasti maavärinat oli dramaatiline sündmus ja asjaolu, et Türgi oli esimene mobiliseerida kiiresti appi ja päästa inimesi maetud killustik ja saatmine üle 70 Tir abi, on aidanud parandada pildi selle riigi Iraagi avalikku arvamust silmas pidades üldiselt, kuid eriti Iraagi Kurdistani elanike hulgas ".

Teiselt poolt, lisab professor, "ühtlustamise Ankara Teherani, ühise vastuseisu Kurdistan referendumeid on tähendanud, et see peaks jõudma kokkuleppele vastu PKK nii, sest suuremat baasi PKK asub paremale Iraani piiri ja see aitab operatsiooni Kandil nii, sest iraanlased on huvi ala Sinjar, loode Iraagi piiril Süüria, kus on veel üks oluline alus PKK. Nii saaksid Soylu välja kuulutatud operatsioonid koordineerida ka Iraagi keskvalitsusega, millel Teheranil on mõju. Ja nüüd, isegi Iraagi valitsus peaks huvi toetada, sest PKK pärast rahvahääletust ja pärast sõjaliste operatsioonide Bagdadi vallutamist vaidlusalused piirkonnad Kirkuki nad mobiliseerida sõjalise tegevuse vastu. Mida see, see ei juhtunud juba mitu aastat. Nüüd peaksid kõik kolm kõnealuses valdkonnas olulist osapoolt olema huvitatud koostööst PKK-ga. Ja see pole hiljuti võimalik olnud ".

Türgi huvi Sinjari vastu on juba ammu tuntud PKK baasi olemasolu tõttu. Ametlikult pole Iraanil usulisi ega etnilisi sidemeid türkmeeni ja sunniidi piirkonna Sinjariga, kuid tal on strateegilised huvid. 1991. aastal, esimese Lahesõja ajal, viis Iraak Saddam Husseini juhtimisel Sinjari mäelt Iisraeli ballistilised raketid Scud. Seega on küsimus selles, kas Iraani huvi Sinjari mägede vastu on sama mis Saddam Husseinil. Strateegiliselt ja poliitiliselt on Iraan alati otsinud juurdepääsu Vahemerele, ka nafta ja gaasi eksportimiseks. Eelkõige võiks Teheran olla huvitatud sideliinist, mis läheb Suleymaniye-Kirkuk-Sinjarist (kõik Iraagis), läbides Rojava (Põhja-Süüria) Deir ez-Zori, Damaskust ja Liibanoni; see joon peaks olema selle strateegiline koridor, nn šiiidi poolkuu alus.

Ja Iraagi ja Süüria vaheline piirkond Sinjar on Iraani jaoks oluline ühenduspunkt, mis võimaldaks ka kurdide vahelisi sidemeid katkestada, murda kurdi piirkonna territoriaalne järjepidevus. Mõni, näiteks Iisrael, peab Iraani kontrolli Sinjari üle ohuks ja Teheran ehitab oma vaenlastele heidutuseks liitu. Teisalt ei taha Türgi ka seda, et Sinjarist saaks uus Kandil, PKK tugipunkt; see ei luba kunagi luua kurdi koridori, mis kulgeks Iraagist piki tema piire läände Vahemere poole.

Seetõttu on Iraan ja Türgi, millel olid Süüria kodusõjas sügavad lahkarvamused, kurdiküsimuse osas samal rindel. Kuid see on taktikaline lähenemine, sest kahel piirkondlikul võimul on vastandlikud huvid ja usulised vaated. Iraan Türgi piiril kujutaks ohtu Ankarale ja seetõttu on oht, et Sinjaris lähevad nad poliitiliselt kokku, kui mitte sõjaliselt. Kes kontrollib Sinjarit - Türgi, Iraan või PKK -, omab vaieldamatut eelist Iraagis ja Süürias.