Merkel soovib, et fond "Squeeze States" näitaks Conte esimest korda atribuute

(poolt Massimiliano D'Elia) 27 riigipead ja valitsusjuhid lepivad kokku ainult ühel rindel: rakendada hädaolukorra terviseaspektide osas suuremat kooskõlastamist. Ülejäänud osas jäävad nad eraldatuks papist ja vundamentideta majas.

Eile toimus esimest korda 27-tunnise jõekonverentsi kaudu 6 riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine. Lahknevuse objektiks on meetmed, mida tuleb rakendada veel ühe silmapiiril nähtava hädaolukorra - majandusliku - mõju leevendamiseks.

25 ees, ainult kaks peksid nad rusikat "virtuaalsel" laual ähvardades seda ise teha, Itaalia peaminister,Giuseppe Conte ja hispaania keeles Pedro Sanchez. Conte nõudis "piisav lahendus tõsisele hädaolukorrale, mida kõik riigid kogevad".

Enamik 27 esinejast väidab, et miljardit, mille ELi institutsioonid panid süsteemi, et aidata Covid-19 hädaolukorras enim kannatada saanud riike. Vaja on täiendavaid stiimulimeetmeid, mis suudaksid isegi käimasoleva pandeemia korral tekitada voorusliku lühise.

Vahemere äärsete riikide kaks juhti nad pidasid vastuvõetamatuks Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja teiste põhjapoolsete riikide seisukohta, kes soovitavad tungivalt kasutada päästemeetmete fondi Mes, et raskustes olevate Euroopa riikide majandussüsteemidesse viia täiendavaid likviidsussüste. 

Belgia president Charles Michel, Pärast tunde, mille jooksul mitmesugused ettepanekud olid esitatud, pidades olukorda ülekuumenevaks, teatas ta Euroopa Ülemkogu toetusel, et oleks tulnud oodata EL-i riikide rahandusministrite ettepanekuid"nad peavad kahe nädala jooksul esitama ettepanekud, mis peaksid võtma arvesse šoki enneolematut olemust, et tugevdada meie reageerimist täiendavate kaasavate meetmetega".

Belglane Charles Michel oli kohtumise alguses teinud ettepaneku stimuleerimisstrateegia, mis sarnaneb Marshalli plaaniga. Suure mõjuga strateegiat, mida Itaalia peaminister Conte ja veel 7 riigipead (Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Iirimaa, Belgia, Sloveenia, Luksemburg) on ​​veenvalt toetanud, palutakse lisaks EKP juba välja kuulutatud meetmetele: EL ja Bei komisjon, enneolematud ressursid sarnase julgusega eelarvepoliitiliste otsustega. Viide sellisele tavalisele võlainstrumendile nagu Corona-võlakirjad on selge.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on vahepeal juba taganud Saksamaale erakorralise plaani, mille suuruseks on üle 500 miljardi euro ja mida saab suurendada kuni 1000, et seista vastu uuele Marshalli plaanile (Corona-bond). Meetme toetamiseks "Vääristavad riigid" Holland, Soome ja Austria. Põhjamaad on veendunud, et EKP, EIP ja Euroopa Komisjoni kavandatud sekkumised on piisavad ning kalduvad kasutama piiratud laenude tagasimaksmise tingimustega piiratud laene päästmisfondist (Mes). Seejärel tuli Saksa kantsler välja selgelt oma vastuseisu kroonivõlakirjadele, Saksa valitsus kaldub kasutama ainult Mes-i, mis on nende sõnul loodud just kriisidega toimetulemiseks. Muidugi teame me kõik, et ESM sündis majanduskriiside ajal tavalistel aegadel. Täna tuleks meie saksa sõpradele meelde tuletada, käimas on sõda, et võitleme nüri relvaga nähtamatu vaenlase vastu. Seetõttu on vaja "tingimusteta abi", sest tulevikku on raske ennustada, mis on definitsiooni järgi ebakindel, rääkimata käimasolevast pandeemiast.

Hinnang peaministri Giuseppe Conte ametikohale 27-ne virtuaalse laua taga on kaheparteiline. Loodetavasti hoiab Apuli advokaat lati sirgena ka edaspidiseks, sest EKP endise presidendi Mario Draghi nimi on nüüd kõigi huulil.

Merkel soovib, et fond "Squeeze States" näitaks Conte esimest korda atribuute