(autor Andrea Pinto) Sõjaväeanalüütiku ja endise Vene ohvitseri sõnul Andrei Kartapolov, Venemaa soovib kasutada oma eramiilitsaid, et tungida NATO "nõrgemateks lülideks" peetavatesse riikidesse.
Endise ohvitseri sõnul Wagneri firma nime all tuntud ala vallutamiseks saaks kasutada Suwalki koridor65 km pikkune maariba Poola ja Leedu vahel, mis on NATO, ELi ja Venemaa jaoks strateegilise tähtsusega.
Lääne jaoks on see ainus maismaaühendus kolme endise Nõukogude Balti vabariigiga Leedu, Läti ja Eesti, kes võib olla Putinile haavatav, kui praegune ida-lääne pinge süveneb.
Venemaa jaoks tagaks kontroll koridori üle maismaaühenduse Baltimaade eksklaavi vahel Kaliningradi, Putini Balti laevastiku põhibaas ja Valgevene.
Andrei Kartapolov, praegune asetäitja ja Venemaa parlamendi kaitsekomisjoni esimees, ütles riigitelevisioonile: "On selge, et Wagner läks Valgevenesse Valgevene relvajõude koolitama...aga mitte ainult. Seal on selline koht nagu Suwalki koridor. Kui midagi juhtub, vajame seda Suwalki koridori hädasti. Valgevenes paiknevad ründejõud on valmis selle koridori mõne tunni pärast vallutama.
Eesmärk on kohe võtta see koridor, mida peetakse NATO "Achilleuse kannaks" või "pehmeks kõhualuseks". Kuna see võib olla esimene kokkupuutepunkt kolmandas maailmasõjas, on koridor määratletud "kõige ohtlikum koht maa peal".
Koridori annekteerimine Venemaa poolt võib käivitada NATO artikli 5, mille paratamatud tagajärjed on suurriikide vahelise eskaleerumise tõttu.
Pole juhus, et Poola relvastub Moskvast lähtuva ohu tõttu kiiresti ümber ja Saksamaa kavatseb paigutada Leetu alaliselt 4.000 sõdurit, NATO tugevdab aga oma kohalolekut Balti riikides.
Samal ajal on viimastel päevadel Valgevenesse saabunud kümned tuhanded Wagneri sõdurid.
Venemaal Lipetski oblastis nähti teel rohkem sõdureid, kes suundusid merepiirita riikide poole.
Suwalki koridor
Poola ja Leedu vaheline koridor rajati pärast 1920. aasta Suwalki kokkulepet, kuid sõdadevahelisel perioodil oli sellel vähe tähtsust, kuna toona ulatusid Poola alad kaugemale kirdesse, külma sõja ajal kuulus Leedu Nõukogude Liitu ja Poola kuulus Varssavi pakti. Kuid pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Varssavi pakti lõppemist ühinesid kõik Baltikumi riigid nii Euroopa Liidu kui NATOga. Seejärel näitasid nii Venemaa kui ka Euroopa Liidu riigid suurt huvi koridori ning selle kasutamise vastu kaupade ja inimeste transiitmarsruudina. 90. aastatel ja 2000. aastate alguses püüdis Venemaa pidada läbirääkimisi ekstraterritoriaalse koridori loomiseks, mis ühendaks Kaliningradi eksklaave Valgevene Grodnoga, kuid Poola, Leedu ja Euroopa Liit olid vastu.
NATO, Poola ja Leedu vahelised pinged Venemaaga seoses Suwałki koridori kasutamisega eskaleerusid 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi, ja eskaleerusid seejärel veelgi pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. 2022. aasta kevadel ajendasid need pinged NATO ja Leedu tugevdama oma sõjalist kohalolekut Kalifornial ja Euroopa Liidus, takistades juunis ja Euroopa Liidus tõhusat kasutamist2022. ningradis Venemaale Ukraina sissetungi eest kehtestatud sanktsioonide tulemusena.
Mõned palgasõdurite rühmad Venemaal legaliseeritakse
Kreml teatas reedel, et kaalub selle andmist staatus mõnele enam kui kahekümnest Venemaal tegutsevast sõjalise eraettevõttest. Juriidiliselt neid poolsõjaväelisi varirühmitusi ei eksisteeri, mis võimaldab neil paralleelselt Vene sõjaväega tegutseda, tehes mõnikord tavaarmee jaoks kõrge riskiga "mustaid" töid.
Venemaal tegutsevate erasõjaettevõtete arv on viimastel aastatel jätkuvalt kasvanud, mis on ajendatud vajadusest kutsuda sõdureid Ukraina sõtta ja Kremli valmisolekust muuta need variarmeed Venemaa välispoliitika instrumendiks.
Venemaal on 27 aktiivset erasõjalist ettevõtet, millest enam kui 70 protsenti loodi pärast 2014. aastat, vahendab Ukraina uurimis- ja faktikontrolli veebisait Molfar.
Energia hiiglane Gazprom on hiljuti loonud kaks eraarmeed, tuntud kui Fakel (Tõrvik) ja Plamya (Leek). Nende eraarmeede missioon on kaitsta ettevõtte varasid välismaal, aga ka toetada Venemaa vägesid Ukrainas. Alates eelmise aasta novembrist rahastab Vene õigeusu kirik ka oma PMC-d, mille vabatahtlikud on väidetavalt osalenud Kremli sõjas Ukrainas.
"PMC-de arv võib jätkuvalt kasvada, eriti pärast Ukraina sõja lõppu," ütles Ühendkuningriigi St Andrewsi ülikooli rahvusvaheliste suhete spetsialist ja endine USA kaitseministeeriumi analüütik Marcel Plichta. Ta lisas, et paljudele rindel mobiliseeritud venelastele pakuvad need eramiilitsad töövõimalusi ja võimaldavad jätkata selles valdkonnas omandatud oskuste kasutamist.
Molfari avaldatud uuringu kohaselt tegutseb umbes veerand Venemaa PMC-dest eranditult Ukrainas, kümmekond aga erinevates maailma riikides, eriti Aafrikas. Nende roll on lihtne: kaitsta oma juhtide ja Kremli huve. Samamoodi on Wagneri mudeliks loodusvarade hõivamine vastutasuks lahingumissioonide, sõjalise väljaõppe ja luureandmete eest.
"Wagner on teistest PMC-dest ainulaadne, sest Prigožin pole lihtsalt palgasõdurite boss, vaid ärimees. Aafrikas kasutab ta kullakaevandusi oma ettevõtete, oma töötajate ja turvateenistusega; seejärel ekspordib ta mineraale teistesse riikidesse. Teisi sama võimekusega miilitsaid praegu ei ole,” rõhutas Plichta.
Telli meie uudiskiri!