(autor Andrea Pinto) Ameerika luurekogukond koostas hiljuti programmi Üldine riskihindamise aruanne kus see hoiatab valitsust Hiina initsiatiivi eest uute sõjaliste kosmoseprogrammide väljatöötamisel, mis suudaksid sihtida USA ja sellega seotud satelliite.
Luure riikliku direktori büroo koostatud aruanne rõhutab, et Hiina kaitse kavatseb strateegilisel tasandil tõsiselt kahjustada Ameerika hegemooniat kosmosekeskkonnas, et saavutada sõjalisi, majanduslikke ja rahvusvahelisi prestiiži eeliseid. Kosmosetegevus on seetõttu Pekingi armee eelseisvate sõjakampaaniate lahutamatu osa.
Aruandes mainitakse ka mõningaid punkte, mis toovad esile Venemaa tähtsusetud kosmosevõimalused, isegi kui tervikuna määratletakse Hiina USA peamise ohuna USA tehnoloogilisele konkurentsivõimele.
Möödunud kolmapäeval paluti luurekomitee kongressiistungil selgitusi hiljutise Hiina algatuse kohta saata 138 kosmoses kasutatavat Maa vaatlussatelliiti. ODNI direktor Avril Haines ta teatas sel ajal, et need 138 satelliiti on tegelikult osa Hiina väljakutsest Ameerika domineerimisele kosmoses. Kuid ta keeldus seejärel avalikult arutamast USA võimete üle: "Ma arvan, et üldiselt pole kahtlust, et Hiina on viimastel aastatel keskendunud kosmoses juhtpositsiooni saavutamisele, meie domineerimise õõnestamisele."
Haines ütles kohalviibinud seadusandjatele ka, et Bideni administratsioon töötab kõvasti selle nimel, et poliitika uut toetaks Kosmosejõud tähtedele ja triipudele, et proovida säilitada Ameerika juhtpositsioon kosmoses ja sellest tulenevad eelised: majandus, kommunikatsiooni domineerimine ja riikliku julgeoleku luure ülimuslikkus.
Selles kontekstis on kosmoseväe kõrgemad ametnikud aga valitsuse üle kaebanud liigitab kosmosest pärit ohuteabe üle. Ameerika ja kogu maailma avalik arvamus, täpsustage kosmoseväe esindajad, peab olema nõuetekohaselt informeeritud.
Luurekogukond näitas aruandes ka seda Hiinal on operatiivne kosmosejaam madalal Maa orbiidil ajavahemikus 2022–2024 ja jätkab Kuul uurimismissioone, mille eesmärk on rajada robotiuuringute jaam ja seejärel "asendatava mehitatud" baas.
Aruandes tuuakse välja ka kasvav areng ja kosmoses kasutatavate relvade levik. Väidetavalt 2019. aastal Hiina strateegilise toe väed alustas väljaõpet otsese tõusuga satelliidivastaste rakettide ehk ASAT-idega, mis olid võimelised sihtima satelliite madalal Maa orbiidil.
Aruandes öeldi, et Peking on juba kasutanud maapealseid satelliidivastaseid rakette, mis on mõeldud madalal Maa orbiidil olevate satelliitide hävitamiseks, samuti maapealseid satelliidivastaseid lasereid, mis "on tõenäoliselt mõeldud tundlike kosmosepõhiste optiliste andurite pimestamiseks või kahjustamiseks".
Aruande kohaselt jätkavad Venemaa ja Hiina viivitamata oma sõjaliste kosmoseüksuste väljaõpet ning mõlemad kasutavad uusi hävitavaid ja mittepurustavaid satelliidivastaseid relvi. Venemaa relvade hulka kuuluvad küberruumi katkestamise võimekus, orbiidil olevate võimete otsese energiaga relvad ja maapealsed ASAT-i võimalused.
Aruandes ennustatakse, et Venemaa oma tohutu luure-, side- ja navigatsioonisatelliitide võrguga "jääb alati esmaklassiliseks kosmosekonkurendiks".
Kosmoseprügi probleem
Il Sole24Ore käsitles satelliitide kontrollimatu kosmoses levimise ja nende vahelise kaugema, kuid võimaliku kokkupõrke teemat. Seetõttu on vaja tõsiselt mõelda kosmoseprügile, mis tuleneb riketest ja ootamatutest kokkupõrgetest umbes kolme tuhande satelliidi vahel, mis on hajutatud Maa kohal madalal orbiidil 400–1000 kilomeetrit. Neil kõigil kulus prügi tekitamiseks natuke aega: tahtlikud plahvatused orbiidil, tavaliselt sõjaliseks otstarbeks, või ainuüksi kütuselekked annavad 63% orbiidil olevatest satelliiditükkidest ning näited on samuti väga hiljutised.
Kosmoseprügi jaoks on turul palju uusi idufirmasid, nagu Jaapani oma Astroskale või šveits Selge ruum. Kuigi itaallane D-orbiit pakub välja olukorra halvenemise vältimise lahenduse, mis satelliitide pideva suurenemisega võib põhjustada süsteemi kokkuvarisemise ja uute paigutamise võimatuks, nn. Kessieri efekt. Hinnanguliselt on need vähemalt 160 miljonit kosmoseprügi mõõtmetega ühest sentimeetrist mitme meetrini, kokku umbes 9 tuhat tonni. Suuremat prahti jälgitakse pidevalt maapinnalt.
Seetõttu hoitakse silma peal suurel prahil, kuid väikestel ja suurel osal on see kontrolli alt väljas.
Kuid on ka neid, kes kahtlustavad tõendeid kosmosesõjast, arvestades, et viimase kuu jooksul on plahvatanud kaks ilmselt toimivat satelliiti, üks hiinlane ja üks ameeriklane.
Itaalia kaitseministeerium ISOCiga, esirinnas kosmoses olevate objektide kokkupõrke jälgimisel
L 'Itaalia SST operatsioonikeskus (ISOC), mida haldavad koos Poggio Renatico (FE) lennunduse ja kosmosetööstuse juhtkond - SSA keskus (COA-CSSA) ja Pratica di Mare (RM) eksperimentaalse lennuosakonna - Aero-Space Engineering Group (RSV-GIAS), kooskõlastatult koos kaitseväe kosmoseoperatsioonide juhtkonnaga (COS), jälgib suure klassi kahe kosmoseobjekti kokkupõrke tõenäosust "suur"Madalal orbiidil pole manööverdatav.
Selles kontekstis esindab ISOC riiklikku tugikeskust ja suudab koordineerida erinevate riiklike andurite (radar, optiline ja laser) kasutamist huvipakkuvate kosmoseobjektide orbiitide mõõtmiseks.