(autor: Enrica Cataldo, AIDRi liige) Peaminister Draghi koostas senatis kõnes usalduse palumiseks uue valitsuse vastu tõelise pikaajalise majanduspoliitika manifesti, mis põhineb investeeringute liikumapaneval jõul, energia tootmisel. taastuvatest energiaallikatest, suur kiirus, elektriline liikuvus, vesiniku tootmine ja levitamine, mis ei saa eirata taastamisfondi Euroopa vahendeid ja mis peab tagama riikliku taastamise ja vastupidavuse kava tugevdamise strateegilises plaanis märgitud eesmärgid.
Seetõttu ei ole riik, mille PNRR kujundas, mitte ainult moodsam, kaasavam ja digitaalsem, vaid eelkõige jätkusuutlikum. Niisuguse loogika kohaselt kuuluvad rohemajandusega seotud pädevused koos Draghi valitsusega vastsündinud ökoloogilise ülemineku ministeeriumi alla, mis tegelikult liideti koos keskkonnaosakonna, MISE "energeetika" pädevustega. .
Plaani teine missioon nimega "Roheline revolutsioon ja ökoloogiline üleminek" on jagatud neljaks komponendiks, mis käsitlevad säästva põllumajanduse, ringmajanduse, energia ülemineku, säästva liikuvuse, veevarude ja reostuse peamisi teemasid.
Investeeringud, milles missiooni neli komponenti realiseeruvad, jaotatakse erinevatele projektiridadele ressursside kogusummas 68,9 miljardit eurot.
Suur osa taastamiskava ressurssidest on mõeldud rohelise makropiirkonnale, suur korv, mis sisaldab endise Ilva dekarboniseerimist, taastuvaid energiaallikaid, superboonuse pikendamist, vesinikku, jalgrattateid, metsa uuendamist, jäätmete tsükkel ja säästva liikuvuse kunagi varem aktuaalne teema.
Missiooni investeerimistegevusega kaasnevad konkreetsed reformid, mis on suunatud energiale ülemineku ja ökoloogiliste muutuste soodustamisele. Nende seas tuleb välja tuua riiklik strateegia ringmajanduse valdkonnas.
Komponent "Taastuvenergia, vesinik ja säästev liikuvus" on kogu planeeringu üks olulisemaid mitte ainult teise missiooni tõttu, kuna sellel on strateegiline roll keskkonnasäästlikkuse eesmärgi saavutamisel, kuna see sekkub ennekõike tootmisse. ja energia jaotamine, soodustades taastuvate energiaallikate kasutamist ja pakkudes vajalikku infrastruktuuri nende integreerimiseks riiklikusse elektrisüsteemi ja vedeliku vesiniku kasutamiseks. Komponent sekkub ka transpordi süsinikdioksiidiheite vähendamise ja keskkonnahoidlike üldise liikuvuse lahendustega, mille eesmärk on anda märkimisväärne panus reostuse vähendamisse.
Nn Itaalia viisil vesiniku jaoks, mis on rahvusvaheliste arengute ja ELi vesinikueesmärke silmas pidades peaaegu kohustuslik tee, kavatsetakse kavas keskenduda peamiselt vesiniku tootmisele taastumatutest energiaallikatest, mis asuvad kasutamata tööstuspiirkondades, mille eesmärk on: mahajäetud tööstuspiirkondade ümberkujundamine vesiniku tootmise katsetamiseks tööstuses, muutes need uueks vesinikuoruks.
Taastamiskava sisaldab ka erakorralisi projektiliine, et luua elektrolüsaatorite tööstuspost ja vesiniku tarneahela arendamine Euroopa heitkoguste vähendamise strateegia osana. Radar on keskendunud eelkõige endise Ilva di Taranto dekarboniseerimisprojektile ja rohelise terase tootmisele Itaalias.
Kavaga kavatsetakse toetada meetmeid vesinikukandja teadmiste parandamiseks kõigis selle etappides alates tootmisest kuni ladustamiseni tänu tanklate loomisele kuni jaotamiseni, samuti selle kasutamises riiklikus raudteevõrgus. Kavandatakse ka rohelise vesiniku tehnoloogilise arengu sekkumisi, et muuta gaasiturbiinid tulevase energialiigi lahutamatuks osaks.
Missioon teeb ka ettepaneku suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu vastavalt Euroopa eesmärkidele, stimuleerides tööstusahela arengut 8,6 miljardi euro suuruste investeeringute kaudu.
Taastuvatest energiaallikatest toodangu suurenemine saavutatakse olulisel määral avamere tuule- ja fotogalvaaniliste parkide arendamise kaudu. Täpsemalt nähakse ette toetusi ujuva fotogalvaanilise ja avamere tuuleenergia projektide väljatöötamise ning piisava rahalise toetuse toetamiseks.
Koos tuuleparkidega projekteeritakse ja paigaldatakse ujuvad fotogalvaanilised süsteemid, suurendades seeläbi kogu energiatootmist. Selle sekkumise jaoks kasutatakse PON-projektide täiendavaid ressursse 300 miljonit eurot.
Nendele investeeringutele lisanduvad sekkumised tööstusketi toetamiseks taastuvenergiaga seotud tehnoloogiasektorites ning elektrivõrgu infrastruktuuride tugevdamine ja digitaliseerimine, mille eesmärk on elektrisõidukite integreeritud kiirlaadimispostide paigaldamine, kuna Euroopa eesmärkide saavutamiseks süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks on oodata, et aastaks 2030 võime arvestada umbes 6 miljoni elektrisõidukiga.
Kavas kavandatavad reformid hõlmavad maismaal ja avamerel kasutatavate taastuvate elektrijaamade lubade väljastamise korra lihtsustamist ja uue õigusraamistiku määratlemist uuenduslikest taastuvatest energiaallikatest tootmise toetamiseks, uut määrust biogaasi eraldamiseks ja õigusaktide ühtlustamist. piirkondlike õhusaasteainete heitkoguste vähendamise ja sellega seotud seiresüsteemi kohta.
Vaatamata keskkonnakaitsjate ettevaatlikule entusiasmile ja teaduse poolt äratatud häiretele seisame silmitsi ajaloolise kokkuleppega, mida ei õnnestunud saavutada, mis võimaldas eraldada umbes 30% liidu ressurssidest kliimameetmetele ja rohelise uue kokkuleppe kasuks .
Kliima tegevuskava on endiselt avatud ettepanek viia ellu ambitsioonikas Euroopa projekt, mille eesmärk on saada esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks maailmas, ning suunata riikliku taastamiskava rahastamine vastavalt soovile ökoloogilise, kliima- ja sotsiaalselt jätkusuutliku ülemineku suunas. see on vajalik, sest "kliima ei saa enam oodata".