Venemaa keskpank tõstis baasintressimäära 12%ni paar tundi tagasi, päev pärast rubla langemist haripunkti.
Otsus tõsta baasintressimäära 12%-le varasemalt 8,5%-lt "Seda võeti selleks, et piirata riske hinnastabiilsusele", teatas Venemaa keskpank täna hommikul pärast erakorralise koosoleku kokkukutsumist avaldatud avalduses.
IMF prognoosis kuude eest Venemaale 1,5% kasvu, mis on suurem kui Saksamaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Lääne sanktsioonid ei olnud ilmselt majandust mõjutanud, kuigi riik on Ukrainaga sõdinud juba 19 kuud. Gaasi ja nafta eksport Aasiasse jätkus, samas kui kodumaine rasketööstuse tootmine kasvas, et toetada sõjategevust. Kuid isegi Venemaal tuli majanduse inflatsioonikõvera vastu võitlemiseks globaalsel tasandil appi võtta puudujäägi suurendamine välisfinantseerimise kaudu.
Täna üritatakse Venemaa keskpanga otsusega tõsta viiteintressi 12%-le pidurdada rubla väärtuse järsku langust rahvusvahelistel turgudel (üks dollar on väärt umbes sada rubla). Meede käivitas äsja Elvira Nabiullina, Venemaa keskpanga president, soovib seetõttu piirata kapitali vaba liikumist üle riigi piiride.
Tõde sellest fiasko Moskva majanduse osakaal on ülemäära suurtes sõjalistes kulutustes, mis haaravad riigikassasse tublisti üle kolmandiku selle eelarvest.
Kui eelmisel aastal neelas sõjategevus 10% rohkem kui 2021. aastal, siis tänavu juba ainuüksi esimesel poolel oli kulutase kogu 2022. aasta omast mitte palju madalam. Kõik rahastatakse puudujäägis, puudujääki oodatakse 3,7. aastal. XNUMX% koguproduktist.
Siis on küsimus nafta hinna kohta, mille G-7 kehtestas mullu detsembris 60 dollarit barreli kohta, mis on palju madalam kui sõjaeelsed hinnad. Venemaa pidi seetõttu soodustama nafta müüki (turuhinnast kõrgemate hindadega) Aasia riikidesse, mis olid samuti Lääne sanktsioonide ohvrid, kuid see tegevus ei taganud kodumaiste kulutustega proportsionaalset tulu.
Venemaa investorid, kirjutab Fubini corseral, on kaotanud usu oma riiki ega kipu eksporditulu rubladesse konverteerima ega koju tagasi tooma. Tänapäeval näiliselt ebaoluliste olukordade summa aga võib intensiivsuse ja kestusega jätkuva sõja ees Kremli kontodel pankrotti lüüa.
Teatav avanemine diplomaatilisele teele, rahu eelnev, võib toimuda järgmisel kohtumisel Putini ja Türgi liidri Erdoğani vahel, kes kohtub Türgis, et arutada Ukraina teravilja ekspordiks mõeldud mereliinide avamist.
Järjekordset järeleandmist võib näha ka Ameerika avalikus arvamuses, mis on hakanud muutuma kannatamatuks Bideni administratsiooni poolt Ukraina sõjaks eraldatud tohutute ressursside suhtes, praegu umbes 50 miljardit dollarit.
Kes teab, võib-olla lõpetab sõja just majandus?
Telli meie uudiskiri!