Sõjaväelise korraldusega #Armate Forces ja # Politseijõudude ametiühingud, võttes arvesse M5S-i auväärse Emanuela Corda välja pakutud tuntud sõjalise ühendamise seaduse uurimise, analüüsi ja heakskiitmise käigus avastatud viimaseid "ümbrikke", nad teavitasid kirja, 13 eelmise aasta mais, otse ##Repubblica president.
Mattarellat paluti otseseks sekkumiseks või kohtumist #Quirinale'il, et ta saaks relvajõudude ülemjuhatajale esindada, et kavatsus teha "põhiseaduskohtu otsus", 120 / on "leotatud" ja "ebaefektiivne". 2018 anemiseerib ootusi töötajate esindatusest tähtedega.
Vastamisi "vaikus"Valitsusest on kõik liidu relvajõudude liidud ja politseijõud otsustanud korrata oma taotlusi majandusministrile kirjalikult, Giovanni #Tria, kaitseministeerium, Elisabetta #Trenta ja nõukogu eesistujale Giuseppe #Conte.
Tegelikult aga üks uudised seal oleks: ilmselt ka M5S oleks visanud rätikusse. Ametiühingute seaduse raportöör Emanuela Corda palub nüüd kohtuda ametiühingute erinevate esindajatega, et "arutada" ja "mõista" ning teha vajalikud parandused ...!
Kaitseminister Trenta on aga käivitanud olulise signaali "kaasamise" kohta.
Euroopa Parlamendi valimiste valimiskampaania käigus mainis minister saavutatud ja saavutatavaid eesmärke, mainimata kunagi "absoluutset" uudsust, see tähendab võimalust, et Itaalia sõjavägi saaks sõjaliste ametiühingute ühenduste kaudu väljendada oma mõtteid "vabalt".
https://www.facebook.com/ElisabettaTrentaM5S/videos/437332553693622/
Eelvaates avaldab PRP Channel seetõttu ministridele Triale ja Trentale ning peaminister Giuseppe #Contele saadetud kirja koos tööjuristidest ja konstitutsionalistist koosneva teaduskomisjoni "kvalifitseeritud" arvamusega.
ÜHISETTEPANEK
SINAFI - riiklikud finantseerijad - SIM Aeronautica - SIM Marina - SIM rannavalve - SIM Guardia di Finanza - LRM - vaba sõjaväe esindus - SAM - autonoomne sõjaline liit - SIULM - sõjaväelaste liit - SIM Carabinieri
Nagu on teada, on kirjanikud OO.SS. sõjaväelased on vastavalt põhiseaduskohtu karistusele 120 / 2018 eelnevalt volitatud ministrite endi moodustama ja tegutsema oma teenistuses olevate ja abistavate liikmete kaitseks.
Umbes aasta pärast karistuse väljastamist on regulaarselt moodustatud ühenduste tegevus täielikult halvatud, kasarmutes on esindusfunktsiooni demokraatliku uuendamise protsessis väärkasutatud töötajad ja on levinud hirmu tunded isegi rääkides ametiühingute organisatsioonid.
Ühepoolselt väljastatud ümmargused initsiatiivid ja seega mitte OO.SS-ga ühine tabel. Kaitseministeeriumi kabineti ja seejärel majanduse poolt tunnustatud, näitavad märgatavaid ebaseaduslikkuse ja põhiseadusevastasuse profiile ning ei vasta vajadusele luua korrektsed ja kasumlikud ametiühingute suhted, mida see protsess nõuab.
Sama on tegelikult nõudnud õigust soovi korral välja tuua ametiühingute tegevusvaldkonnad ja piirid, rikkudes tugevalt samasuguseid õigusi, mis on ilmselgelt vastuolus ametiühinguvabaduse kaitset käsitleva 87 OILi konventsiooniga. . Põhiseaduse 39 ja vähemalt eespool nimetatud lause 120 / 2018.
Haldusruumide kasutamise võimatus, et illustreerida töötajaid oma organisatsioonist ja projektidest, mida nad kavatsevad ametiühingute territoriaalsete struktuuride korraldamiseks või vastuvõtmiseks, ning kohustus alustada vahekokkuvõtet ainult kesktasandil , kujutavad endast ametiühingute eelisõiguste tõsist kokkusurumist.
Samuti oleme kindlalt pettunud PDL 875i põhitekstiga, mille on heaks kiitnud saadikute koja kaitsekomisjon, mis rõhutab ametiühingu organisatsiooni tuumiku põhjendamatut, ebaseaduslikku ja ohtlikku moonutamist, nagu on kirjeldatud art. Põhiseaduse 39, samuti ametiühingute vabaduse põhjendamatu kokkusurumine ise, kindlasti ei ole kooskõlas art. 9 OILi konventsiooni 87.
Neid kaalutlusi tugevdavad, lisaks toetavad ametlikud õiguslikud arvamused, mida me asjakohaselt lisame, mille on välja andnud töö- ja põhiseaduslikud eksperdid, kirjanikud OO.SS. nad paluvad ministritel viivitamatult kokku kutsuda ühine arutelu tabel esiletõstetud teemade kohta.
Ootame viisakalt tunnustust, kasutame seda võimalust, et laiendada oma parimat soovi.
TEADUSKOMITEE KAHJU
Arvamus ministrite ringkirjade kohta, mis käsitlevad sõjaväe- ja sõjaliste jõudude ametiühingute õiguslikku tunnustamist.
„See„ teaduskomitee ”väljendab mõningaid hinnanguid halduskorra kohta, pidades eelkõige silmas ka asja reguleerimise korda, mis puudutab sõjaväekorpuse ametiühingute tunnustamist ja nende toimimise meetodeid.
Esialgu on selles küsimuses tugevad kahtlused, kuna arvatakse, et kuigi see mehhanism on "üleminekuajal" lubatud põhiseaduskohtu enda poolt lause nr. 120. aasta määrus nr 2018 ei ole kooskõlas ei rahvusvahelise õigusega (ILO 2. aasta konventsiooni nr 87 artikkel 1949, mis tunnistab õigust moodustada organisatsioone töötajate või tööandjate vahel, ilma et see eristataks ega volitataks) ega põhiseaduse hartaga ( artikkel 39); Tegelikult astub haldusmäärus, mille eesmärk on dikteerida ametiühingute põhiseaduse ja toimimise reegleid, vastupidiselt neile seadusandlikele allikatele.
Seni välja antud haldusmeetmed ei vasta tegelikult muudetud rahvusvahelisele õigusraamistikule ja artiklitele 11 ja 14 Euroopa inimõiguste konventsioonist, samuti art. Euroopa sotsiaalharta 5. Eelkõige rikuvad nad rahvusvahelisi allikaid, kes kaaluvad võimalust kehtestada sõjaliste ametiühingute õiguste teostamise piirangud, tunnustama õigust asutada kutseühinguid ja viia läbi tegevusi, mille eesmärk on kaitsta kollektiivseid huve (vastavalt sellele, millised on ametiühinguõigused). Strasbourgi kohtu tõlgendus seoses artikli 11, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamisaladega).
Lisaks eespool nimetatud haldus- ja menetluspiirangute kahtlasele legitiimsusele - mis kujutab endast a unikaalne riiklikus õigussüsteemis - see eeldus sunnib meid arvama, et õigusloome lahendus on hädavajalik, mis pealegi on peamine koht, mille nõukogu kohtunikud ise jälgivad (seega lause nr 18/120 lk 2018). Meie arvates ei saa seda märkust enam ignoreerida, kuna määrus "ringkirjade jaoks", lisaks põhiseaduspärasuse põhjendatud kahtlustele, kujutab endast ka objektiivselt "ohtlikku" pretsedenti ametiühingute suhetele, mis on inerveeritud õiguskorras ametiühinguliidu vabaduse põhimõtte kohta.
Igal juhul saab "võrdlemist" praeguse õiguse ja halduseeskirjadega viljakalt alustada ainult keskendudes viidetele, mis tulenevad samast põhiseaduskohtu lausest n. 120 / 2018.
Tegelikult lõi seaduste kohtunik eespool nimetatud "ajutise" mehhanismiga süsteemi, mis näeb ette ametiühingute "kooseksisteerimist". volitatud kaitseministeerium ja praegune kollektiivse sõjalise esindamise vorm (Co.Ce.R.), praeguse reguleeriva raamistiku kohaselt seadusandliku dekreediga nr. 195 1995, oodates, et viimane - nagu kontrollikoda soovib - asendab tulevane ametiõigus.
Nüüd, kuidas seda edasi anda, keskmine tempor, selline kooselu? Selles osas, ilma et see piiraks Co.Ce.R. pädevust praeguses õigusriigis, on endiselt vaja seada kahtluse alla funktsioonid, mis tulenevad ametiühingutest, kellel on ministri luba, sest vastuseta jätmine sellel rindel võib sama "tühja kasti" lubamine ja haldusmenetlus selle taotlemiseks, mis on keeruline, tarbetu energia raiskamine.
Vastupidi - ja selles küsimuses küsitakse riiginõukogult ka 14. novembril 2018 esitatud arvamust - ametiühingud peavad saama ka igale ametiühingule omaseid "minimaalseid" tegevusi teha, isegi kui halduskohtunikud kutsuvad neid reguleerima, isegi vahepeal. seadusandliku sekkumise "dialoogimeetod, mis võib anda sisu ühenduste tegevusele, mida muidu näeb ette ja reguleerib ainult nende põhiseadus ning nende tegevuse piirid ja takistused". Selle asemel tuleb Riiginõukogu sõnul dialoogilise tegevuse viisid, mis kaitsevad ametiühingute eesmärke ja raison d'être'i, positiivselt reguleerida, vähemalt minimaalsete konsultatsioonide vormis huvipakkuvates küsimustes.
Esiteks tundub täiesti sobimatu kirjeldada ametiühingut kui "ühingut" (vt selles osas ka ministrite ringkirju), justkui võrdsustada viimast, töötajate emantsipatsiooni ja kollektiivse kaitse vahendit, vabaajaklubiga või, veelgi hullem - väikesele kogukonnale, halvasti talutavale või seeditavale süsteemile, mis jätab tähelepanuta konstitutsioonikohtu otsused n. 120/2018.
Lisaks igasugusele keelelisele tähendusele - isegi kui keel on selles osas vaimse hoiaku peegel, isegi teadvustamata -, on Riiginõukogu vastu võetud argument, kui see tundub samastatavuse tasandil ebakõlaline - administratiivne - ametiühingutegevuse teostamise meetodite osas on aga tõe "kõva tuum" selles osas, milles see mõistlikult seab ametiühingute liitudele igal juhul tagatava tegevuse probleemi. Tegelikult peab volitatud ametiühing suutma oma ametiühingutegevust teostada töökohal, olles üksikute sõjaväelaste kaitse ja abivahend.
Samas tunnistavad samad ministrite ringkirjad kaudselt, et "pädevus" tuleb omistada ka liidule, nagu nähtub sellest, et mõnede sõjaväelise korraldusega seotud küsimused on seadusjärgsetel eesmärkidel välistatud.
Vastuse võib aga leida vaid konstitutsioonikohtu märkimisväärsest vaikusest, mis, kui ühelt poolt on üleminekuperioodiks ja seadusandja seisukorras kindlaks määranud rea "ilmselgelt kohustuslikke" piire, mis on ametiühingu põhiseadusest, millele viide küsimustele - art. 1478 sõjaliste eeskirjade seitsmes lõik - jäeti Co.Ce.R. pädevusse ja ka ametiühingu teiselt poolt ei dikteeritud viiteid liidu tegevuse viisidele ja ulatusele, eeldades ilmselgelt, et seda "ruumi" saab juhtida ainult viimane, pidades silmas põhiseaduse ettekirjutust .
Teisisõnu, mõistes, et hetkel ei ole liit läbirääkimispartner (kus läbirääkimisjõud tuleb seadusega omistada CoCe.R-ile usaldatud läbirääkimismehhanismi ületamisega) ega ka liidu konkreetsete õiguste saaja ( millesse peab sekkuma ka seadus), kuid siiski peame tegelema kunstiga. Põhiseaduse artikli 39 esimene lõik.
Viimane tunnistab võimu iseseisvalt organiseerida (kesk- ja territoriaalsel tasandil), mille tulemusena on õigus teostada oma liikmete kaitsetegevust, mida võib väljendada ka erinevate probleemide panemisel tööandjale mis puudutab endiste töötingimusi, kaitse all, mida liit on vabalt valinud.
Seetõttu on täiesti eksitav ja põhiseaduse ettekirjutuse selge rikkumine, ministrite ringkirjades korduvalt viidatud märge, et tunnustatud ametiühinguid võidakse huvide huvides üldkomando tasandil "ära kuulata" (vt ringkiri). majandus- ja rahandusministri valitsuskabineti 001785. jaanuari 31. aasta nr 2019) ja et "ainus praegu tunnustatud dialoogivorm on relvajõudude staabi / Karabiinide peajuhatuse / peasekretariaadi tasandil kaitseministeerium (vt kaitseministri 30. aprilli 2019. aasta ringkirja, mis muudab - täpsustamata - "vastasseisu" koha küsimustes, millel on "üldist laadi või üldist huvi pakkuv väärtus, kui see viitab kohalikule piirkonnale") .
See liidu sõjalise administratsiooniga peetava "dialoogi" ulatuse kitsendamine annab ka kolm konkreetset kriitilist punkti.
Esiteks ületavad haldusotsused riigihaldusele antud volitusi, kuna põhiseaduskohtu karistus määrab viimasele vastavalt artiklile 2. 1475i esimese lõigu seadusandlik d. 66 2000, reeglid ainult autoriseerimiseks põhiseadus ametiühingutega, kuid mitte nende tegevuste teostamiseks.
Sellest järeldub, et allikatest lähtuvalt ei saa selles mõttes orienteeritud haldusmärgiseid kindlasti lugeda täiendavateks säteteks, mis ei anna õiguspärasuse allikat kas seaduses ega Euroopa Kohtu otsuses ning seetõttu tuleb neid kaaluda ebaseaduslik.
Teiseks, ta väidab, et ei näe, et üldisel tasandil peetav dialoog võib jõustuda ainult siis, kui valmistatakse ette läbirääkimiste tabeli tunnustamist riiklikul tasandil, mis ei ole veel olemas.
Kolmandaks on unustatud, et kui kollektiivsete huvide kindlakstegemise protsess, mille liit on "kandja", tuleneb üksikisikute individuaalsete huvide sünteesist ja kombinatsioonist; sageli on madalamate ilmingute dünaamikast tulenevalt juhtumeid ja probleeme, mida saab seejärel vajaduse korral üldises kontekstis üle kanda.
Arvestades, et see on "vahekorraldus", mis võib toimuda sõjaväelise administratsiooniga üksikutes operatiivüksustes ja mille tulemuseks pole läbirääkimisprotsess, keelab volitatud ametiühingu võimaluse seda "minimaalset" abitegevust läbi viia üksikisikutele ja sellisena juhtida sõjaväe juhtkonna tähelepanu töötingimuste profiilidele kohtades, kus võib tekkida kõige suurem kriitilisus, mis tähendab füsioloogilist aktiivsust, mis on tüüpiline igale ametiühinguorganisatsioonile. Lõppkokkuvõttes tähendab see Konstitutsioonikohtu otsuse (ja selles viidatud riikidevaheliste allikate) ulatuse täielikku tühjendamist, mille eesmärk oli ületada "sõjalise korra institutsionalistlik visioon" ja mille eesmärk oli tunnustada töötajate väärtuste ja ametiühinguhuvide piisavaid tagatisi. sõjaväe.
Kui ülalnimetatud (ja ebaseaduslikud) suunised peaksid kinnituma, on komitee seisukohal, et volitatud ametiühingud peaksid avama tõsise mõtte ministrite volituste konkreetsete tagajärgede ja väga tõsise kahju kohta, mida esimesed ka mainele põhjustavad. liidu loomine, luues üksikisikutes illusiooni leida viimasest kaitsekanal, mis on vastupidi nende poolt tugevalt nõrgestatud.
Siinkohal võivad ametiühingute liidud endalt õigustatult küsida, kas pole kohane volitust tagastavale asutusele tagastada, usaldades seadusandja sekkumist, mis loodetavasti on teadlikum ja orienteeritud ka ametiühinguõiguste tõhusale kasutamisele turvasektoris. "
Rooma 22 Maggio 2019
Prof Pietro Lambertucci - tööjurist - Prof Patrizia Tullini - tööjurist - Prof.ssa Avv. Lidia Sgotto Ciabattini - tööjurist -Prof Marco Esposito - tööjurist - Prof.ssa Avv. Giuseppina Pensabene Lionti - tööjurist - Prof. Ssa Lina Del Vecchio - tööjurist - Dr Luca Di Majo - konstitutsionalist