Siin pole ainult kallis energiahäda ja viimases valimiskampaanias pole ükski erakond kulutanud sõnagi "ajaloolisele" kriitilisusele. Kahjuks tegid kõik näo, et midagi pole juhtunud, nagu poleks probleemi olemaski. Selle asemel teavad paljud kaasatud VKEd seda hästi, see on olemas ja kuidas. Jutt on meie riigihalduse (PA) arvelduskontode võlgnevuste jäägist, mis viimastel hinnangutel ulatub 55,6 miljardi euroni. Põhimõtteliselt on keskriik ja selle perifeersed filiaalid jätkuvalt "süüdi", et ei maksa oma tarnijatele, mis koosnevad peamiselt VKEdest, ja kui nad seda teevad, toimub see seaduses sätestatud maksetähtaegadega võrreldes tõsise viivitusega. CGIA Studies Office pöördub selle teema juurde tagasi.
Napoli omavalitsus maksab 228 päeva hilinemisega
Itaalias on meie PA tellimused eraisikutele kokku ligikaudu 150 miljardit eurot aastas ja tarnijafirmade arv miljoni ringis. Seoses makseviivisuse näitajaga (ITP) on CGIA uuringute amet koostanud vormi, kus loetleti mõnede kõige olulisemate Itaalia haldusasutuste jaoks üksused, kes maksid oma tarnijatele 2021. aastal, kuna ei järginud maksetähtaegade seadus. Ministeeriumitest reageeris laekunud arvete tasumisele kõige vähem siseministeerium, mille ITP oli +67,09; see tähendab, et siseministeerium likvideerib oma tarnijad rohkem kui 2-kuulise viivitusega lepingus sätestatud tähtaja suhtes. Järgnevad põllumajanduspoliitika +42,28 ja kaitsepoliitika +32,75. Piirkondlikest haldusasutustest registreeriti aga kõige rohkem maksete arveldamisega viivitusi Abruzzo 62 päeva pärast lepingujärgset tähtaega, Basilicatas 39,57 ja Campanias keskmiselt 9,74 päeva. Omavalitsuste seas tekkis aga kõige kriitilisem olukord Napolis. Ka eelmisel aastal oli Campania piirkonnapealinna munitsipaalvalitsus maksetega viivitatud päeva 228,15, Lecces 63,18 ja Salernos 61,57. Lõpuks maksis ASL-idest Napoli 1 Centro 43,77-päevase hilinemisega, USL Toscana Nord Ovest 22,34-ga ja Napoli 2 Nord 16,92-ga.
Lahendus? Tasaarvestada maksuvõlad ostjate nõuetega
Milliseid soovitusi saate teha lähinädalatel ametisse astuvale uuele juhile, et ta saaks lahendada selle igivana küsimuse, mis avaldab paljudele VKEdele suurt survet? CGIA õppebüroo jaoks tuleb seadusega ette näha sirge, otsene ja universaalne hüvitis ettevõtte poolt PA-lt kogutud teatud likviidsete ja sissenõutavate krediitide ning maksu- ja sotsiaalkindlustusvõlgade vahel, mille see ettevõte peab riigikassale tasuma. Tänu sellele automatismile lahendaksime aastakümneid veninud probleemi. Ilma likviidsuseta satuvad paljud käsitöölised ja sama palju väikeettevõtjaid tõsistesse raskustesse ning riigi majanduse jaoks nii delikaatsel hetkel on lubamatu, et PA võlad ettevõtjate ees on alates 2017. aastast pidevalt kasvanud.
Oleme Euroopas must kampsun
27 EL-i riigi seas ei näita 2021. aastal keegi teine nii negatiivset skoorit kui meie. Itaalias oli PA kaubandusvõlgade osakaal SKT-st 3,1 protsenti. Meie peamistest kommertskonkurentidest on näiteks Hispaania jooksevkonto võlg SKP suhtes 0,8 protsenti, Hollandil 1,2 protsenti, Prantsusmaal 1,4 protsenti ja Saksamaal kõik 1,6 protsenti. Isegi Kreekas, mille riigivõla ja SKT suhe oli eelmisel aastal ligi 203 protsenti, on kaubandusvõla osakaal SKTst peaaegu pool meie omast: 1,7 protsenti.
Nad maksavad olulisi arveid, kuid mitte väiksemate summade arveid
Õige on märkida, et viimastel aastatel on ITP-ga mõõdetud hilinenud maksed keskmiselt vähenenud, isegi kui kontrollikoja hinnangul on tugevnemas trend, mille kohaselt riigiasutused soosivad suurte summade arvete kiiret tasumist. suurem ja tahtlikult viivitades väiksema summaga isikute likvideerimisega. Tegevusmeetod, mis ilmselgelt karistab väikeettevõtteid, kes tavaliselt töötavad lepingute või tarnete alusel oluliselt väiksemate summade eest kui suuremate tootmistegevuste jaoks "reserveeritud".
Euroopa Kohus on meid juba süüdi mõistnud
28. jaanuaril 2020 avaldatud lausega kinnitas Euroopa Kohus, et Itaalia on rikkunud art. EL direktiivi 4/2011 artikkel 7 riigiasutuste ja eraettevõtete vaheliste äritehingute maksetähtaegade kohta. Kuigi viimastel aastatel on Itaalias keskmised arvete tasumisega viivitused veidi vähenenud, saatis Euroopa Komisjon 2021. aastal Draghi valitsusele märgukirja 10 aastat tagasi kinnitatud Euroopa direktiivi sätete mittejärgimise kohta. Lõpetuseks, veel üks meie riigi suhtes käimasolev menetlus puudutab riigihangete koodeksit, mis näeb ette 45-päevase maksetähtaja, kui EL-i tasandil on selleks 30 päeva.