2018. mail 14 muutus Hollandi salateenistuse kogukonna õiguslik raamistik uue luure- ja turvateenuste seaduse jõustumisega. Varem arutasid mõlemad parlamendikojad 11. septembri ja '2018. juuli 21. Amsterdamis asuv rühm üliõpilasi oli aga mures selle pärast, et seadus, mis hõlmas kaabliühenduse "juhuslikul viisil" pealtkuulamise õigust, toimus sel põhjusel avalik referendum, mis toimus 2018. märtsil XNUMX.

Kui rahvahääletusele eelnenud kuudel oli intensiivne ja veniv avalik arutelu, esitasid uue seaduse kriitikud oma seisukoha. Nende hulgas oli digitaalne kodanikuõiguste rühmitus Bits of Freedom, mis väitis, et võim kaabelühenduse hulgast pealtkuulamiseks hävitab „meie vaba ühiskonna põhiväärtuse. Samuti lubab seadus üldisel luure- ja turvateenistusel (tuntud hollandi akronüümiga AIVD) ning sõjaväeluure- ja turvateenistusel (lühendatult MIVD) vahetada suuri hinnanguliste andmete kogumeid oma välismaiste kolleegidega ilma eelneva uue sõltumatu revisjonikomisjoni heakskiit. Teenused peavad seda andmete jagamist oma terrorismivastase missiooni jaoks hädavajalikuks. Kuid naysayeri seisukohalt on lubamatu see, et analüüsimata andmekogumeid vahetatakse.

Pealegi oli Bits of Freedom vastane reaalajas juurdepääsule partneri andmebaasidele (näiteks maksuhaldurid, muud valitsusasutused, aga ka pangad), mis anti luure- ja turvateenistustele. Uus seadus sisaldab siiski liiga palju "avatud norme", mis on kooskõlas valitsuse eesmärgiga sõnastada uus seadus, mis oleks tehnoloogia arengust sõltumatum: 2002. aasta seadus seda ei olnud ja nii nähti ajakohastamist vajadusel, kuid jääb ka täpsustamata, millistel konkreetsetel asjaoludel ja milliste kriteeriumide ja reeglite kohaselt uusi volitusi võib rakendada või mitte.

21. märtsi rahvahääletus andis seaduse vastastele napi võidu. Valimisaktiivsus oli 51,54%. Hääletanutest oli uue seaduse vastu 49,9% ja selle poolt 46,54%. Üllatavalt palju valijaid hääletas tühjana: 4,04%.

Hollandi valitsuskabinet peaminister Mark Rutte juhtimisel teatas, et jätkab uue seaduse kehtestamist. Kodanike murede rahuldamiseks on siiski kehtestatud kuus "lisagarantiid".

Esiteks: massilist pealtkuulamist tuleks rakendada "võimalikult sihipäraselt".

Teiseks vähendatakse aastaid, mil globaalseid andmeid saab otsida või analüüsida, kolme aasta võrra kuni ühe aastani, kuigi minister saab andmete säilitamiseks veel ühe aasta jooksul registreeruda.

Kolmandaks peavad luure- ja julgeolekuteenistused esitama siseministrile (AIVD jaoks) või kaitseministrile (MIVD jaoks) memorandumi, milles käsitletakse inimõiguste aspekte, demokraatlikku konteksti, professionaalsust, teenuse järelevalve ja kontroll, millega koos tuleb vahetada andmekogumeid.

Neljas tagatis on see, et kaabelside pealtkuulamist rakendatakse peaaegu eranditult kodustes tingimustes. Hollandi kodanikud ei pea seetõttu muretsema, et nende salateenistused võivad nende suhtlust massiliselt jälgida ja arhiivida.

Viiendaks saab meditsiinilisi andmeid kasutada ainult siis, kui see on vajalik sihtotstarbelisel uurimisel, vastasel juhul tuleb need hävitada.

Ja lõpuks, ajakirjanike luuret ei saa jagada välisteenistusega, kui kaalul pole rahvuslikku julgeolekut.

Paljud neist garantiidest olid juba kavandatud ja kavandatud enne rahvahääletuse tulemust. Lisaks ei rakendata neid veel seaduses, vaid ainult poliitilistes dokumentides.

Lisaks näib, et täielikult on ignoreeritud muret uute võimude pärast, mis võimaldavad kolmandate osapoolte häkkimist ja DNA profileerimist, mis ajendas kodanikuõiguste rühmitusi väljendama pettumust poliitilisele reageerimisele avalikule arutelule.

Uue seaduse vastased on nüüd lootuse andnud kohtuasjale, mille algatas ammu enne referendumit aktivistide ja juristide kollektiiv. Kohtuprotsessist sai kaheteistkümne organisatsiooni, sealhulgas avaliku huvi kohtuvaidluste projekti, kodanikuõiguste organisatsiooni Privacy First, Hollandi Ajakirjanike Assotsiatsiooni, Hollandi kriminaaladvokaatide ühingu ja Tsiviilõigus. Esmalt võtavad nad seaduse vastu Hollandi kohtus ja on juba teatanud, et pöörduvad vajadusel kogu Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Vahepeal on seadus tööle hakanud, mis tähendab, et luure- ja turvateenuste läbivaatamise komitee (CTIVD), sõltumatu ekspertide järelevalveorgan, võib nüüd hakata jälgima uute volituste tõhusat rakendamist. Läbivaatamiskomisjon ütles parlamendile saadetud kirjas, et keskendub nendele küsimustele, mis on suurema osa avalikest aruteludest esile kerkinud, eelkõige: sihtmärkideta pealtkuulamine ja see, kas ebaolulised andmed kustutatakse nõuetekohaselt; andmete analüüsimise automatiseeritud meetodite rakendamine; ja koostöö välispartneritega, sealhulgas hindamata andmestike vahetamine. Lisaks sellele olemasolevale järelkontrollile (hiljem) on nüüd ka uus sõltumatu komisjon (tuntud hollandi lühendiga TIB), mis esitab siduva ex ante (eelmise) ülevaate ministri heakskiidust sarjale uurimisvolitused. Ja sõltumatu komisjon alustab kahe aasta pärast ka Hollandi julgeoleku- ja luureteenistuste uue seaduse täielikku ülevaatamist.

🎤 Holland: luure suudab massiliselt telefonitsi koputada