Stabiilsuse ja kasvu pakt: hall suits Brüsselis

Juhtkiri

Stabiilsuse ja kasvu pakt, hall suits Brüsselis, riigid jäävad oma positsioonidele kinni. Lootusekiired Itaalia taotlustele koostada Euroopa Komisjoniga taastamiskava, mida reformide ja investeeringute korral võidakse pikendada 7 aastani.

Varahommikul pärast kaheksatunnist kohtumist lahkusid 27 EL-i riigi rahandusministrid stabiilsuse ja kasvu pakti reformi käsitleva kokkuleppeta. See reform pidi määratlema valitsemistava aasta majandust, mõjutades liikmesriikide poliitilisi otsuseid. Ministrite sõnul on tehtud olulisi edusamme, kuid muudatuste mõju ja õiguslike tagajärgede arvutamiseks on vaja läbirääkimisi pidada.

Hispaania majandusminister, Nadia Calviño, pakkus välja võimaluse kutsuda kokku erakorraline majandus- ja rahandusministrite koosolek, tõenäoliselt enne jõule, et kokkulepe lõplikult vormistada. Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias, leidsid nad Hispaania vahendusel kompromissi, mis annab a ajutine paindlikkus suure võlakoormusega riikidele ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Euroopa Komisjon saab aastate 2025–2027 eelarvepuudujäägi korrigeerimise arvutamisel arvesse võtta intressikulutusi, et mitte kahjustada riikliku majanduse elavdamise ja vastupidavuse kava (PNRR) positiivseid mõjusid.

Tekkiv pilt on keerulisem ja orienteeritud Saksamaa ettepanekule kui Euroopa Komisjoni aprillis tehtud ettepanek. Saksa kaitsemeetmed jäävad igaveseks, samas kui Prantsusmaa ja Itaalia taotletud paindlikkus on ajutine, tekitades aga kahtlusi sellistes riikides nagu Holland, Soome, Rootsi, Austria, Luksemburg, Iirimaa ja Tšehhi, nn kokkuhoidvad riigid. Berliini võime neid riike veenda muutub seetõttu ülioluliseks.

Praegune kompromiss, ehkki paljude jaoks mitterahuldav, võib olla lõplik. Riigid, mille võlg/SKT on suurem kui 60%, lepivad EL Komisjoniga kokku taastamiskavas, mida saab reformide ja investeeringute puhul pikendada 7 aastani. Riigid, mille puudujääk ületab 3% SKTst, peavad seda automaatselt vähendama 0,5% aastas. Lisanduvad kaitsemeetmed, näiteks riigid, mille võla suhe SKTsse on üle 90%, peavad oma võlga vähendama 1% aastas. Üldiselt kehtestab uus stabiilsuse ja kasvu pakt täiendavaid piiranguid ja erimeetmeid kriisiolukordade lahendamiseks.

Stabiilsuse ja kasvu pakt: hall suits Brüsselis