(Massimiliano D'Elia) Õnneks on Kraan olemas. Pidage meeles vana vanasõna: "ainult ühe auguga hiir elab vähe ja halvasti". Seega on Tapi gaasijuhe, millele mõni aeg tagasi oli vastu üks osa Itaalia poliitikast (M5S), täna ehk parim algatus, mida meie riik võiks teha, demonstreerides tavatut ettenägelikkust. Aserbaidžaanist pärit kraan, mis jõuab Pugliasse San Focasse, varustades Euroopat ja Itaaliat väärtusliku süsivesinikuga, leevendab strateegilist hooba, mida Venemaa kasutab gaasi tarnimisel Nordstreami torujuhtme kaudu. Tap ulatub 3.500 kilomeetrit, algab Kaspia merest ning läbib Aserbaidžaani, Gruusiat, Türgit, Kreekat, Albaaniat ja Itaaliat.
Eile lendas Brüsseli delegatsioon Aserbaidžaani, et veenda ametivõime suurendama tarneid 10 miljardilt kuupmeetrilt 20-le. Energeetikavolinik juhtis delegatsiooni, Kadri Simson, mis lendas Bakuusse nõuandvasse kogusse ja mille eesmärk on muuta Tap Euroopa suurimaks gaasivaruks: "Usun, et sellel on positiivne mõju riikidele ja piirkondadele, mida see teenindab, ning see aitab oluliselt kaasa usaldusväärsetele, konkurentsivõimelistele ja jätkusuutlikele tarnetele Kagu-Euroopas.
Täna kannavad Venemaa gaasitorud 38% oma võimsusest, samas kui Euroopa lademed ainult 16% võrreldes keskmise 40ga, mis tõendab Putini "päripäeva doseerimise" taktikat. Seevastu käimasolevad läbirääkimised peaksid viima kohese suurenemiseni ligikaudu 6 miljardi kuupmeetri võrra, millest 8 miljardit on ette nähtud Itaaliasse.
Eilsel kohtumisel olid kohal ka Ukraina, Moldova, USA ja Suurbritannia valitsuste esindajad. Aserbaidžaani basseinid on võimelised tootma umbes 400 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ja võrdluseks on ainuüksi Itaalia vajadus umbes 70 miljardit kuupmeetrit. TAP-i projekti toetamiseks on ka teisi algatusi, näiteks Türkmenistan, kes ekspordib praegu oma gaasi peamiselt Venemaale ja Hiinasse, kuid on hakanud TAP-i torujuhtmega liitumise võimalust hindades oma pilku läände pöörama. USA aga peab Katariga läbirääkimisi veeldatud gaasi transportimiseks laevaga vanale mandrile.
Mis on Tap
Tap (akronüüm sõnast Trans Adriatic Pipeline) on umbes 850 kilomeetri pikkune torujuhe, mis läbib Balkani Kreeka ja Türgi vaheliselt piirilt ning siseneb Aadria merre Fieris, et maanduda Apuulia osariigis Melendugnos.
TAP maksab ligikaudu 4,1 miljardit eurot suures osas erainvesteeringuid. See suudab transportida Itaaliasse ja Euroopasse 10 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ning see on juba kalibreeritud kahekordistama 20 miljardi kuupmeetrini. Sel juhul ei nõua kahekordistamine teist korda; lihtsamalt öeldes suurendatakse ja tugevdatakse trassil asuvaid survejaamu, et suurendada rõhku ja torujuhtmesse surutava gaasi kogust.
Kuid kogu projekt on palju nõudlikum ja selle moodustab ka torujuhtme esimene osa, Tanap (Trans Anatolian Pipeline). See algab Aserbaidžaanis Şah Denizi põldudel, mis riigiettevõttel Socar on Kaspia meres. Kogu "lõunakoridor" Kaspia merest Apuuliani maksab koos Aserbaidžaani põldude töödega 45 miljardit dollarit.
Suurimad aktsionärid on BP, Snam ja Socar, kumbki 20%. Väikesed osalused Belgia Fluxys (19%), Hispaania Enagas (16%) ja Axpo (5%).
