(Massimiliano D'Elia) Neljapäeval, 23. aprillil toimub riigipeade ja valitsusjuhtide vahel videokonverentsi teel veel üks tippkohtumine, et otsustada meetmete üle, mida rakendada Covid-19 poolt majandusele tekitatud kahju peatamiseks. Nendel päevadel jätkuvad väga tihedad kontaktid Euroopa kantseleide ja majanduse šerpade vahel. Komisjoni presidendi Ursula von der Lyeni ja erinevate valitsusjuhtide vahelised telefonikõned järgnevad üksteisele, eile kuulis ta Itaalia peaministrit Giuseppe Contet.
Von der Lyen töötab edasi 1000 miljardi suurune plaan eurot välisturule viivate ja täielikult komisjoni hallatavate Euroopa võlakirjade kasutamise kaudu. Raha läheb pandeemiast enim mõjutatud riikidesse kahel viisil, kirjutab Vabariik osaliselt toetuste näol, osalt madala intressiga laenudena, mis tuleb tagasi maksta mitte varem kui 20 aastat.
Komisjoni presidendi eesmärk on kava esitamine 23. aprillil otse ELi valitsuste esindajate kõrval ja seejärel sisu avaldamine enne 29. aprilli. Garantii, et komisjon pakub neile turge ursulabond, on ELi eelarve 2021-2027, aga ka järgmised, tänu ELile usaldusväärse Triple A usaldusväärsusele. Kava eesmärk on: 1.000 triljon peaaegu nullintressimääraga ressurssi mis koos eurorühma meetmetega moodustaks umbes kriisivastase paketi 1.500 miljardit.
Võlakirjadest saadud raha, täpsustades vabariiki, jagataks kriisist enim mõjutatud valitsustele toetuste ja odavate laenude ("laenud") vahel.
Ainus tingimus, et plaanile roheline tuli anda, on saavutada üldine kokkulepe 2021. – 2027. Aasta eelarve osas, mis nagu iga seitsme aasta tagant näevad kokkuhoiule hääletanute ja ekspansiivse majanduspoliitika poole püüdlevate riikide vahel vastandlikke riikide rühmi.
Teine kaalutlus on see, et ELi eelarve koosneb valitsuste Brüsselile makstavast rahast ja potentsiaalsetest kulutustest, mis on maksimaalne summa, mida EL võib riikidelt küsida ainult vajaduse korral. Ja just potentsiaalsetest kuludest tahame saada umbes 2% Euroopa SKTst, mis on von von Lyeni plaani jaoks vajalik.
Nii pakutud plaani võiks heaks kiita ka põhjamaade telg (vastupidiselt koronabond-eurovõlakirjale), kuna selle kehtestamine oleks kasulik Eurovõlakirju-ursulabond varjatud, kuna komisjon peaks need välja andma, vältides riiklike kassade ressursside otsest ühendamist. Lahendus, mis rahustab ka Põhjamaade valijate hinge, kuna kogu operatsiooni haldab ja kontrollib ELi komisjon. Kava võib toetada ka välise fondi loomist, mida haldab ka komisjon (taastamisfond?).
Ehkki plaan suudab kõiki osapooli rahuldada, ei lahenda see ajaprobleemi, sest kui viidatakse eelarvele 2021–27, algavad esimesed arutelud alles järgmise aasta jaanuaris. Seevastu võlakirjade emiteerimine peab olema väga kiire, eriti seda palus Itaalia, kes võitles väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete lakkamatute toetustaotlustega, mis olid lähedal pankrotiavalduse esitamisele.
Sellega seoses nõuavad ELi institutsioonid, et tasakaalustada vajadusi ajalise muutujaga, et valitsused kasutaksid eurogrupi eelnõus pakutud paketti, või 540 miljardit, mis tuleb saada EIP laenust, sotsiaalse turvavõrgu fondist „Sure” ja tingimusteta (Mes on 2% iga kandidaatriigi SKPst, Itaalia jaoks 37 miljardit eurot, kohe saadaval).
Meetmed, mis tagavad riikidele viivitamatu likviidsuse kuni von der Lyeni plaani elluviimiseni, mis nähtavasti ei näe valgust enne 2021. aastat.