Nova sõnul on Vene S-400 tarnimise leping Türgisse väärt rohkem kui 2 miljardit dollarit. Seda väitis riigifirma Rostekh peadirektor Sergej Cemezov. "Türgiga sõlmitud S-400 tehingu väärtus on üle 2 miljardi dollari," ütles ettevõtte peadirektor, teatab Venemaa uudisteagentuur "Tass". Leping õhutõrjesüsteemide tarnimiseks Türgile sõlmiti septembris. Tehingu üksikasju ei avaldatud. Teatati, et Türgi pool oli osaliselt tasunud S-400 Triumphide eest. Õhutõrjeraketisüsteem, mille Moskva Türgile andis, töötab suures ulatuses. Maksimaalne rünnakudistants on 250 kilomeetrit, maksimaalne kõrgus aga 27 kilomeetrit.
Viimastel päevadel ütles Türgi natsionalistliku liikumise (MHP) partei juht Devlet Bahceli, et Türgi ei ole raketikaitses tehtud ostude eest Atlandi Alliansi ees vastutav. Seega lükkas Bahceli tagasi NATO kriitika raketitõrjesüsteemi S-400 Venemaalt ostmise kohta "Mida tegi NATO, kui Türgi riiklikku julgeolekut õõnestasid kohutavad rünnakud?" 'vastuseis. "Me võime relvi osta kelleltki ja me ei pea selleks NATO-le õigustama," lisas Bahceli.
Möödunud 31. juulil saadetud Pentagon saatis Türgile karmi sõnumi, süüdistades seda Venemaa kaitsesüsteemi ostmises NATO-sse investeerimise asemel. Sel korral ütles USA kaitseministeeriumi pressiesindaja kapten Jeff Davis, et Pentagon tunneb muret Türgi Venemaa tehnoloogia ostmise pärast, kuna see võib olla vastuolus teiste alliansi liikmete kasutatava varustusega. Atlandi ookean. "Üldiselt on liitlastel hea mõte osta koostalitlusvõimelisi seadmeid," ütles Davis. Pentagoni pressiesindaja märkis, et Washington soovib, et partnerid ostaksid materjale NATO partnerite raames ja investeeriksid veelgi allianssi.
Mõni päev varem oli Türgi eesistumise pressiesindaja Ibrahim Kalin rõhutanud, et Venemaa raketitõrjesüsteemi Türgile tarnimise lepingu vormistamiseks on veel vähe küsimusi selgitamata. Juuli keskel ringhäälinguorganisatsioonile "Trt Haberturk" antud intervjuus rõhutas Türgi tollane kaitseminister Fikri Isik (eelmise aasta 19. juulil asendas Nurettin Canikli), et Ankara valitsus on valmis ostma S- 400 nende kasutamiseks "lühiajalises perspektiivis", et seejärel Prantsusmaa ja Itaalia koostöös välja töötada "autohtoonne" kaitsesüsteem. "Kõik tehnilised tööd on lõpule viidud - lisas Isik - ja oleme jõudnud lõpliku otsuseni omandada S-400 süsteem Venemaalt". Seejärel teatas Isik Itaalia-Prantsuse konsortsiumiga Eurosam lepingu allkirjastamisest oma raketitõrjesüsteemi väljatöötamiseks. Juuni alguses ütles aga sama Venemaa president Vladimir Putin Peterburis toimunud rahvusvahelise majandusfoorumi ajal, et Moskva on valmis S-400 süsteemi Türgile müüma.
Asjaolu, et Ankara saab tegelikult süsteemi omandada ja selle NATO-ga integreerida, kaalub tohutult tundmatuid seoseid, mis on seotud võimalike tõsiste tagajärgedega poliitilisel ja geostrateegilisel tasandil ning tehniliselt väheoluliste probleemidega. Ankara oleks tegelikult esimene NATO riik, kes on omandanud Venemaa strateegilise süsteemi, mida ei saa integreerida alliansi raketikaitsevõrku, ja S-400 omandamisega on ta sunnitud tegema salastatud koodid ja rakettide teabe Vene tehnikutele kättesaadavaks Ameerika, aga ka teised NATO süsteemid, nagu avastamisradarid, andmeedastussüsteemid ja nii edasi, on seotud kaitsevõrguga.