Esmaspäeval kirjutas Kreeka ajakirjandus, et Türgi on oma õhutõrjesüsteemiga S-400 "valgustanud" rahvusvaheliselt õppuselt naasnud Kreeka F-16.
NATO riik Türgi, kes pole teadlik Washingtoni hoiatustest S-400 süsteemi kohta, kasutaks seda nüüd isegi Atlandi alliansile kuuluva lennuki jälgimiseks.
Asja üle kisa ei olnud. Pentagon vaikis episoodi kohta. Välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et mõned USA ametnikud olid asjakohastest teadetest teadlikud.
Vahepeal saatsid paar Capitol Hilli senaatorit välisminister Mike Pompeole kirja, nõudes teada, kas kohaliku ajakirjanduse teated vastavad tõele, kutsudes administratsiooni üles sanktsioone kehtestama.
"Afäär näitab, et Türgil ei ole kavatsust kurssi pöörata ja Venemaa õhutõrjesüsteemi lahti võtta"kirjutasid senaatorid Chris Van Hollen, D-Md., ja James Lankford, R-Okla.
"Türgi hiljutine S-400 süsteemi aktiveerimine USA-s toodetud F-16 tuvastamiseks rõhutab meie tõsist muret Venemaa võime pärast tundlikele andmetele juurde pääseda. Senaatorid viivad asja edasi.
Ankara poolt S-400 ostmine 2017. aastal tekitas tööstuse siseringis palju muret, et Venemaa õhutõrjesüsteem saadab Moskvasse tundlikku teavet NATO lennukite ja võrkude kohta.
Pärast seda, kui Türgi alustas eelmisel aastal esimeste S-400 soetamist, jättis Trumpi administratsioon Ankara F-35 programmist välja.
Bloomberg teatas ka, et Ankara ei taha tagasi pöörata ja plaanib süsteemi järgmisel nädalal katsetada Musta mere rannikul Sinopi provintsis asuval objektil. Sealt võivad 400 kilomeetrise lennuraadiusega raketisüsteemil olla ulatuvad lennukid. läbides suure osa taevast, kohast, kust mööduvad paljud USA ja Venemaa sõjalennukid.
Bloombergi artiklis öeldakse, et Türgi "ei aktiveeri akusid, kuid väidetavalt katsetab seadmeid ja personali valmisolekut".
Analüütikud on eriarvamusel, kuidas USA sellele viimasele provokatsioonile reageerib, kui see kunagi tõeks osutub. Türgi on S-400 juba omandanud ja tõenäoliselt ei loobu ülikallist riistvarast, väidavad analüütikud. Ja kuigi Kongress on tungivalt nõudnud Ankarale sanktsioonide kehtestamist, on president Donald Trump seni olnud vastumeelne nende kehtestamisele. Siiski pole selge, kas see viimane juhtum toob kaasa muutuse Washingtoni otsustes.
2017. aasta seaduse järgi, mida tuntakse akronüümi CAATSA all, peavad USA kehtestama sanktsioonid valitsustele, kes teevad Venemaalt suure kaitseostu. Seadusandjad nõuavad, et S-400 tehing vastaks sellele määratlusele.
"Kui nad S-400 sisse lülitavad, kasutavad nad seda tõenäoliselt mingil moel," ütles Thomas Karako, Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse mõttekoja raketitõrjeekspert. "Kuid kasutamine ei ole CAATSA sanktsioonide rakendamise kriteerium.
"Tõendamiskoormis ei seisne "ebaõige" kasutamise tuvastamises – näiteks NATO kaasliitlaste vastu," ütles Karako. "CAATSA keel puudutab relvade tarnimist Venemaalt."
Välisministeeriumi pressiesindaja ei välistanud CAATSA kasutamist.
"Oleme jätkuvalt teravalt vastu õhutõrjesüsteemi S-400 ostmisele Türgi poolt ja oleme sügavalt mures teadete pärast, et Türgi jätkab jõupingutusi S-400 kasutuselevõtuks," ütles välisministeeriumi pressiesindaja. "Rõhutame jätkuvalt kõrgeimal tasemel, et üleminek S-400-le jääb kahepoolsetes suhetes ja NATO-s peamiseks takistuseks, samuti ohuks võimalikele CAATSA sanktsioonidele."
Osakond on "kindel, et president Erdogan ja tema kõrgemad ametnikud mõistavad meie seisukohta."
Väidetav juhtum viitab aga sellele, et Ankara jätkab süsteemi juurutamisega kiiresti.
S-400 see on patarei, mis koosneb komandopostist, raketiheitjatest ja võimsast radarist, mis suudab samaaegselt tuvastada ja jälgida mitut objekti sadade miilide kaugusel.
"Radar ei jälgi ainult vaenlasi, vaid jälgimisrežiimis, see edastab kõike, et näha, kas midagi ilmub," ütles Karako. "Kuid kui nad midagi leiavad, panevad nad sihtmärgile rohkem energiat selle järgimiseks."
Türgi jaoks pole väidetav episood suunatud NATO-le ja USA-le, vaid Kreekale.
Erdoğan võiks kasutada lihaselist välispoliitikat Kreeka vastu, et juhtida Türgi avalikku arvamust eemale jätkuvast majanduskriisist ja selle üha autokraatlikumast juhtimisest.
Suvel avanes Vahemeres vaidlus kreeklastega juurdepääsu üle Vahemere gaasivarudele, suurendades pingeid jagatud Küprose saarel ja migrantide ületamist Türgist Kreekasse.
Pompeo külastas septembris Kreekat, Kreetat ja Küprost, mille käigus ta toetas sõnaselgelt Küprost ja Kreekat nende jurisdiktsioonivaidluses mereõiguste üle.
„Oleme jätkuvalt sügavalt mures Türgi käimasolevate operatsioonide pärast loodusvarade uurimiseks piirkondades, mille üle Kreeka ja Küpros kuuluvad jurisdiktsiooni Vahemere idaosas. Küprose Vabariigil on õigus kasutada oma loodusvarasid, sealhulgas õigust oma territoriaalmeres ja majandusvööndis leiduvatele süsivesinikele," ütles Pompeo 12. septembril peetud kõnes.
Samuti usume, et Küprose ressursse tuleks jagada võrdselt Küprose kreeka ja türgi kogukonna vahel.” USA suhted Türgiga on viimase kahe aasta jooksul muutunud järjest pingelisemaks. Kuigi keskseks probleemiks on olnud vastasseis S-400 pärast, on Erdoğani sissetung Süüriasse 2019. aasta oktoobris tekitanud ka suure lõhe kahe NATO liitlase vahel.
Mõned analüütikud ja seadusandjad on väitnud, et Türgi S-400 ost näitab, et Türgi distantseerub USA-st ja ülejäänud NATO-st.
Teised jällegi ütlevad, et Türgi teeb ainult seda, mida ta on alati teinud: teeb taktikalisi ja strateegilisi otsuseid, lähtudes sellest, mida ta pidas oma parimateks huvideks. Kuid täidesaatvas võimus on ametnikud hästi teadlikud Türgi ja sügavama lõhenemise kuludest. Kaalul on juurdepääs mitmele olulisele USA ja NATO objektile. Incirliki õhubaasis on Ameerika tuumagravitatsioonipommid B-61 ja see on mugav sisenemispunkt Lähis-Idasse. Türgi kontrollib ka Bosporust, mis 1936. aastal sõlmitud lepingu kohaselt kontrollib mereväe juurdepääsu Mustale merele ja sealt tagasi.