(poolt Massimiliano D'Elia) Eile Soomest ajalooline presidendi otsus Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marine et arvamusel kleepumist Nato nad kirjutasid: "Soome peab viivitamatult taotlema NATO liikmestaatust". Pühapäeval, pärast parlamentaarset vastasseisu, võtab otsus alliansiga liitumise eeldatava bürokraatliku protsessi.
Kaks kõrgeimat riiklikku bürood teatasid, et "kulus veidi aega, enne kui parlament ja ühiskond tervikuna selles küsimuses seisukoha võttis. Aega võtsid rahvusvahelised kontaktid NATO ja selle liikmesriikidega, aga ka NATOga Rootsi. Tahtsime reserveerida aruteluks vajaliku ruumi".
Soomele võiks järgneda ka Rootsi. Rootsi välisminister kommenteeris avaldusi Niinistö e Marin "oluline sõnum, mida Rootsi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna lähim partner Soome võiks järgida.
Moskva vastus oli kohene: "Meie jaoks on see oht"Kremli pressiesindaja Peskov ütles, et "Moskva võtab vajalikud meetmed oma julgeoleku tagamiseks. Venemaa telesaadetes tõstatatakse üha enam tuumarelva kasutamise ohtu.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg Ta ütles, et Soome kandidatuuri võetakse soojalt vastu ning ühinemisprotsess on sujuv ja kiire ka siis, kui selleks on kõigepealt vaja ratifitseerida kõik alliansi liikmed.
Euroopa Liit ja ühine kaitse
Marco Bresolini La Stampas räägitud taustast selgub, et Euroopa Liit soovib luua ühtse sõjavarustuse ostukeskuse, et soodustada ühishankeid ja vältida konkurentsi liikmesriikide vahel ning eelkõige vältida kattumist.
Ettepanek sisaldub dokumendis, mille komisjon kolmapäeval esitab – mille kavandit "La Stampa" on vaadanud – ja mis lähtub ühemõttelisest eeldusest: "Euroopat ootab ees suurim sõjaliste kulutuste kasv pärast Teist maailmasõda".
Dokumendis esitatakse analüüs sõjaliste investeeringute puudujääkide kohta, nagu nõuti Versailles' tippkohtumisel, ja esitatakse rida ettepanekuid, mis on 30.–31. mai Euroopa Ülemkogu istungil.
Numbritest rääkides Dokumendist selgub, et 2020. aastal kulutasid EL-i riigid kaitsele ligikaudu 200 miljardit eurot, mis 2021. aastal kasvas 220 miljardini ja kasvab veelgi. Sellega seoses täpsustab komisjon, et "Liikmesriigid on seni teatanud, et nende kaitse-eelarvet suurendatakse järgmistel aastatel märkimisväärselt, täiendavalt 200 miljardi euro võrra..
Kui kõik saavutaksid NATO seatud eesmärgi 2% SKTst, suureneks sõjaliste kulutuste osa 60-70 miljardi euro võrra aastas. Probleem on selles, et siiani tehakse vaid 11% sõjalistest kulutustest jagatud investeeringute kaudu, ülejäänud 89% järgib puhtalt riiklikku loogikat.
Komisjon teeb ettepaneku luua spetsiaalne rühm, mis koordineeriks väga lühiajalisi vajadusi, nagu laskemoona täiendamine. See erirühm peaks vastutama tellimuste kogujana ja seejärel materjali sorteerimiskeskusena. Lisaks esitab dokument hüpoteesi uue eelarvevälise fondi kasutuselevõtu kohta, mis põhineb riikide vabatahtlikel panustel ühisprojektide rahastamiseks, ja rahaliste stiimulite kehtestamise kohta, nagu käibemaksuvabastus ühislepingute puhul, mis hõlmavad vähemalt kolme riiki.
EL-i Achilleuse kand
Raketitõrje Venemaa ülihelikiirusega superrelvade ohu vastu on tõeline põhitegevus ELi riikide eelseisvatest ühisinvesteeringutest. Ukraina konflikt on esile toonud ka väiksemate seirevõimekusega droonide ja "tapja" võimekusega droonide väärtuse. Seejärel on vaja uuendada ja laiendada peamiste lahingutankide ja soomukite lahingumasinate olemasolevat inventari. Olulised on investeeringud riiklike laevastike moderniseerimiseks ja varustuse ühtlustamiseks.