Türgi valmistub hääletama presidendivalimiste ja parlamendivalimiste eest, mis paljude vaatlejate jaoks on mitmete kaalutluste tõttu suure riskiga. Nad võiksid tugevdada presidendi Recep Tayyip Erdogani võimu või piirata tema laialdasi poliitilisi ambitsioone.
Eelmisel aastal vastuoluline referendum Erdogan on heaks kiitnud uue presidendi süsteemi, millel on rohkem täidesaatvat võimu.
Nii võtaks Erdogan eesmärgiks uueks viieaastaseks ametiajaks tagasivalimised suurenenud volitustega, mis tema sõnul toovad Türgile õitsengut ja stabiilsust, eriti pärast 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset, mis jättis riigi alaline hädaolukord.
2003. aastast võimul olnud Erdogan seisab nüüd silmitsi tugevama ja ühtsema opositsiooniga. Opositsioonikandidaadid on lubanud Türgi tõsise kontrolli ja tasakaaluga naasta parlamentaarsesse demokraatiasse, taunides Erdogani nn ühe inimese valitsust.
Erdogani vastu võistlevad presidendivalimistel viis kandidaati. Ehkki Erdoganit peetakse esisõitjaks, peab ta tõelise ja usaldusväärse võidu saamiseks tagama enam kui 50% häältest. Kui seda künnist ei saavutata, võib hääletus toimuda 8. juulil kahe peamise pretendendi vahel.
Erdogani peamine väljakutsuja on 54-aastane endine füüsikaõpetaja Muharrem Ince, keda toetab vasaktsentristlik opositsiooniline Vabariiklik Rahvapartei ehk CHP. Ince meelitas rahvahulka ootamatult kaasahaarava valimiskampaaniaga ja selle meeleavaldused Türgi kolmes peamises Istanbulis, Ankaras ja Izmiris meelitasid kohale hulgaliselt inimesi.
Erdoganil on ka oma tõukoer, 61-aastane endine siseminister Meral Aksener. Ainus Türgi peamisest natsionalistlikust parteist lahku löönud naispresidendikandidaat, kes toetas Erdoganit paremtsentristliku natsionalistliku partei moodustamise kaudu.
Prokurdide Demokraatliku Rahvapartei kandidaat Selahattin Demirtas või HDP oli sunnitud korraldama oma valimiskampaania vanglast, kus ta kinni peetakse väidetavate terrorismi tõttu. Demirtas eitab igasuguseid õigusvastaseid, öeldes, et tema on poliitiline kinnipidamine.
Türgi valib parlamenti ka 600 saadikut, 50 võrra rohkem kui eelmine assamblee. Põhiseaduse muudatused võimaldasid parteidel moodustada liite, sillutades teed Ince ja Akseneri parteide koalitsioonile ühineda väikese islamistliku parteiga "Rahvusliidus".
Kurdimeelne HDP on Erdoganiga liidust välja jäetud ja parlamendikohtade saamiseks peab see ületama 10% künnise. Kui see õnnestub, võib see Erdogani AKP-le ja tema rahvusliitlasele Rahvaliidus maksma minna kümneid kohti, mille tulemusel kaotab ta parlamendi enamuse.
Valimiskampaania kajastamine oli viltu Erdogani kasuks, kes kontrollib otseselt või kaudselt enamikku Türgi meediat. Kardetakse ka võimalikke rikkumisi, nii et Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioon jälgib valimisi 350 vaatlejaga.