(autor Andrea Pinto) USA sõjaväe juhid Iraagis on teatanud oma Iraagi kolleegile, et sõdurid USA ettevalmistused hakkavad riigist "lahkuma". USA Iraagi rakkerühma juht brigaadikindral William Seely kirjutas AFP vaatega Iraagi ühisoperatsioonide juhile kirja. Iraagi parlament oli reageerides Iraani kindrali Qasem Solimani tapmisele hääletanud võõrvägede lahkumise poolt riiki. Pentagoni juht Mark Esper ütles aga, et Iraagist väljaastumist pole plaanis: "USA saadab B-52 oma India ookeani baasi, et vastata igale Teherani kättemaksule". Ilmselt oleks allpool olev kiri kavand, mida pole kunagi alustatud.

Mis juhtub itaallastega, kes asuvad USA baasides? Ajakirjandus kirjutab üksikasjalikult öösel ülekandmise operatsioonist, mis toimus kiirustades.

Kell 20.30 on väljatõstmine peaaegu lõpule viidud: lennujaamas on Ameerika helikopterid valmis itaallased Bagdadist minema viima. Enne seekord õhkutõusmist tehtavad ettevaatusabinõud on erakordsed. Keegi ei ütle seda otsesõnu, kuid iga õhusõiduk on nende tundide jooksul võimalik ja isegi lihtne sihtmärk.

Kaitsepersonal on kokkuleppel NATO juhtidega otsustanud kõik Iraagi julgeolekujõudude väljaõppeoperatsiooniga seotud mehed üle viia. Ameerika baas, kus kuni eile õhtuni asus ka umbes viiskümmend karabiini, oli muutunud liiga ohtlikuks: juba pühapäeva õhtul sihikule võetud ja liiga rünnakute ohus. "Isegi täna usaldab üks itaallasi - kartsime, et satume taas vaatamisväärsuste poole ja veetsime tunde turvameetmete tugevdamisel".

Kell 19.30 kanti Itaalia sõdurite määr üle: "Sel kellaajal on riske vähem ja ka ohutum tee on lihtsam".

Luure oli selle kallal töötanud vähemalt 48 tundi ja suures saladuses planeerisid kontingendi juhid seda sammu. Kui on valitud kõige turvalisem sihtkoht ja uuritud kõige vähem riskantset rada, algab plaan. «Te ei lähe tagasi Itaaliasse, vaid kolite lihtsalt teise turvalisemasse piirkonda.

"NATO missioonil Iraagis" osalevad sõdurid ootavad seetõttu kriisi arengut ohutu vahemaa tagant ka seetõttu, et juba tundidel pärast Ameerika Ühendriikide korraldatud blitzit kindral Qassem Soleimani tapmiseks oli kogu operatiivne tegevus peatatud.

Kindlad õppused, sõjavägi suletud baasis, kuni areng on lõppenud.

Aga miks me ei vii kogu kontingenti Iraagist välja?

Vastuse andis kindral Pasquale Preziosa, endine õhujõudude staabiülem aastani 2016, intervjueerinud Formiche.net. Eile telefonitsi kuuldud, ütles ta: "Oodatavate arengute ajal võiksite ehk mõelda järkjärgulise ja kavandatud väljaastumise kuupäevale, näiteks 2020. aasta septembriks".

Formiche.net intervjuu

Üldiselt soovitas Vittorio Emanuele Parsi nendel veergudel Iraagis kontingendi tagasi võtta, kuna "mitmepoolsetes koalitsioonides viibimine on mõttetu, kui seda kasutatakse ainult väikesteks jutuajamisteks, mitte koos otsuste tegemiseks". Kas olete nõus?

Jah, Itaalia vajab välispoliitikat, mille eesmärgid seab riik ise. Mulle ei tundu, et sellel oleks praegu mingit strateegilist mõtlemist. Ja kui pole selget vastust küsimusele, miks te sõjaliste varadega piirkonnast väljas olete, on aeg oma sammud ümber käia ja uus strateegia välja töötada.

Siiski kutsutakse Euroopat paljudest Itaalia poliitilise maailma osadest etendama suuremat rolli Iraani ja USA vahelise kriisi vältimisel. Mida saab aga vana mandri teha?

Euroopa peab koos uue komisjoniga kõigepealt välja töötama strateegia, mis on tulevikus asjakohane. Praegu puuduvad uue ELi strateegilise poliitika omadused. Kahjuks ei ole nende määratlemise ajad mingil juhul kooskõlas sündmustega, mis järgnevad üksteisele kiires tempos, ja paljude teatrite ebastabiilsust põhjustava geopoliitikaga.

Kas kindral Soleimani tapmine kiirendab seda tempot?

Ma ütleksin jah. Soleimani oli Iraani kaitsepoliitika majakas. Raidi eesmärk oli selgelt suunata Teherani režiimi. Muid olulisi reaktsioone pole veel registreeritud. Muu hulgas tähendab Saudi Araabia avalduste puudumine mõnes mõttes Ameerika tegevuse toetamist, mida Riad tõlgendab kui signaali suhete tugevnemisest Washingtoniga. Teisest küljest uskusid paljud, et Soleimanit peetakse mõni aeg tagasi Saudi Araabias läbi viidud droonirünnaku taga. Tema tapmine on selge signaal Ameerika praeguste poliitiliste kavatsuste kohta, kuid mitte ainult Iraani suhtes.

Selgitage meile paremini.

Teine saaja on Põhja-Korea president Kim Jong-un, viimaste päevade avalduste autor, mis on kaugel sellest, mida ameeriklased ootasid tuumarelvade leviku tõkestamise osas. Bagdadi reid kujutab kaudset vastust USA kavatsustele kõigis sektorites. Sõnum on selge: kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, võivad nad rakendada erinevaid strateegiaid, mis võivad oponendile tõsiseid riiklikke kaotusi põhjustada. USA on seda mõistet mitu korda paljastanud, kasutades Jaapanis pärast Pearl Harbori sadamas toimunud rünnakut kahte aatompommi, Osama bin Ladeni (ja tema poja) tapmise ning Abu Bakri al Baghdadi ja nüüd Soleimani oma. Muu hulgas kontseptsioon, mis võimaldab Trumpil startida järgmiste valimiste suunas tugeval positsioonil.

Ja suhetes üha enesekindlama Türgiga?

Türgi jääb oma ambitsioonide piiridesse. See jätkub tänu ameeriklaste huvipuudusele piirkonna vastu, tingimusel et ei puututa Washingtoni, nagu Iisraeli, strateegilisi huve - hüpoteesi, mis ei paista silmapiiril. Vaatamata Venemaa S-400 süsteemi ostmisel tekkinud hõõrumistele näivad Türgi ja USA olevat leidnud üsna rahuliku languspunkti.

Ankara tegevus Liibüas teeb Euroopale siiski muret.

Muidugi. Türgi on Liibüas toimuva 2020. aasta närvikeskus. Fayez al Serrajile antud kergendus nõuab meilt, eurooplastelt, selgitada, mida ja keda me toetame, kuid ennekõike tuleb lahti harutada viil, mis praegu tundub keerulisem kui see, mida oleks võinud ette näha Prantsuse rünnakuga, mis destabiliseeris riigi ilma plaanita piisav edaspidiseks stabiilsuseks.

Kas arvate, et Euroopa Liidul on jõudu midagi öelda Liibüast Iraanini?

EL otsused ei ole pilguheitjad. Teisest küljest on otsuste tegemiseks vaja kavatsusi ja sõnu, kuid sõnade jaoks peab olema suu ja hambad. Ma usun, et Euroopal puuduvad hambad, et ta saaks kasutada hoiatavat heli, et kinnitada jagatavat protsessi, ehkki mitte kõigile.

Kas ütlete, et Euroopa traditsioonilisest pehmest võimust ei piisa nii keerulises rahvusvahelises kontekstis Euroopa jaoks enam?

Praeguses rahutuses olevas maailmas jääb vastuseks Machiavelli: vaja on raha (seega majandus) ja mõõka (seega jõudu). Ilma nende kahe elemendi kombinatsioonita pole riiklust, suveräänsust ei väljendata ja poliitikat ei kehtestata. Just sel põhjusel peab Euroopa täna ja kiiresti otsustama, milline ta tulevikus tahab olla, kas järgida asutajate kõikehaaravat mõtet või mitte. Selles mõttes võiks NATO-s asuv Euroopa sõjaline sammas kindlasti olla kasulik nii Euroopale kui ka Ameerika Ühendriikidele.

Mis viisil?

Hoolimata ajastutest muutustest oma Vaikse ookeani strateegias, vajavad ameeriklased liitlasi. Maailm jookseb ja ka võimude vaheline konkurents. Näitena võib tuua hüpersooniliste rakettide välja  sellel teemal on avaldatud artikkel New York Timesis), millest Itaalia oli üks esimesi, kes rääkis sellest kui maailma tasakaalu mängude muutjast. Venemaal ja Hiinal on see võime juba olemas, vähemalt nende avalduste kohaselt, ja USA taastub alles nüüd. Heidutustingimused muutuvad ja seetõttu vajame Euroopa samba, et tugevdada atlandiülesed suhted uutes tasakaalus, mida seal veel pole. Ilma Euroopata on USA-l keeruline maailmakorda taastada.

Kas Itaalial on jõudu selle Euroopa ümbermõtestamise edendamiseks?

Ta peab selle leidma. Meie riigil on ainult üks võimalus oma majanduse elavdamiseks ja välispoliitika teostamiseks: leida sellele Euro-Atlandi kontekstis sobiv koht. Täna me peaaegu puudub, isegi kui jääme G7-sse ja kiitleme ühe kõige arenenuma tehnoloogilise tasemega maailmas.

Mis puudu on?

Puudub kindlam sisemine raamistik, kui viimastel aastatel nähtud. Sisepoliitiline nõrkus kajastub välistegevuse nõrkuses. Täna ei saa me välispoliitikat teha. Peame uuesti alustama majanduse ja tehnoloogiliste võimaluste arendamisega harmoonilises Euroopa raamistikus, toetades jõuga ühiste eeskirjade uuesti arutamist, kui need meile ei sobi.

Iraak ei taha itaallaste lahkumist

«USA väed lahkuvad. Kuid Itaalia sõdurid tahavad, et nad jääksid"Niisiis täpsustas šiiidi asetäitja Al Assadi Corriere della Sera korrespondendile Lorenzo Cremonesi:"Väärtustame neid, treenime oma uusi eesmärke Keskendume koolitusülesannetele. Eurooplased saavad meiega koostööd teha ilma, et nad peaksid Washingtoniga nõu pidama".

USA asub Iraagis ümber. Pasquale Preziosa: "Võtame oma kvoodi tagasi"