(autor Andrea Pinto) 4. aprill 2023 tähistab ajaloolist kuupäeva Finlandia on ametlikult liige Nato, suurendades seega alliansi piire (veel 1340 km) lähedal Venemaa. Isegi kui NATO ja lääneriigid tähistavad seda päeva, õhutades sissepääsu lootusi Rootsi ed Ukraina, usuvad paljud, et see käik rahvusvahelisel areenil suurendab oluliselt juba olemasolevat pinget Moskvaga. Pinge, mis võib soodustada eskaleerumist, hõlmates otseselt samu alliansi riike Euroopas, de facto määrates III maailmasõja alguse. Ärgem unustagem, et Venemaa on endiselt tuumaüliriik, jäädes alla ainult Ameerika Ühendriikidele.
Kremli pressiesindaja, Dmitri Peskov, Venemaa riiklikule uudisteagentuurile kommenteeris Ria Novosti uudist: “Soome astumine NATOsse see riivab Venemaa julgeolekut, mis raskendab olukorda. Jälgime tähelepanelikult, mis toimub Soomes, kuidas NATO kasutab ära Soome territooriumi relvade ja taristusüsteemide paigutamisel, mis on meie piiride lähedal ja võivad meid ohustada. Sellest lähtuvalt võetakse meetmeid”.
"Sõjalise mitteühinemise ajastu meie ajaloos on läbi. Täna algab uus ajastu”, oli Soome presidendi kuum kommentaar Sauli Niinisto. "Ka Rootsist saab varsti alliansi täisliige"NATO peasekretär lubas, Jens Stoltenberg. USA välisminister Antony pilgutas silmi ta naljatas nii: "Täna peaksime tänama härra Putinit".Ukraina reaktsioon. "NATO ja Ukraina vajavad teineteist“, oli Kiievi välisministri pöördumine, Dmitro Kuleba, kutsutud osalema liitlasministrite kohtumisel Brüsselis. “Hindame alliansi toetust, kuid Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku jaoks pole paremat strateegilist lahendust kui Ukraina NATO liikmelisus".
Kuleba kohalolek NATO kohtumisel kutsus esile Ungari reaktsiooni. «Ukraina välisministri kutsumine NATO välisministrite kohtumisele on NATO ühtsuse rikkumine. Ungari toetab Ukraina integratsioonipüüdlusi vaid juhul, kui ungarlaste õigused Taga-Karpaatias taastatakse.müristas Ungari minister Peter Szijjarto.
Diplomaatilisel tasandil käib käärimine, et tuua kriis tagasi rahumeelsete läbirääkimiste kanalitesse. Homme ühine missioon Brüssel-Pariis läheb Hiinasse. Enne kolmepoolset tippkohtumist ja näost näkku presidendiga Xi, von der Leyen ta kohtub Hiina riiginõukogu juhi ja EL-Hiina Kaubanduskoja esindajatega. Lisaks kaubandusest rääkimisele tuleb kõne alla Hiina 12-punktiline rahuplaan, mis täna ainsana reaalselt olemas on. Seega püüab Euroopa suhteid ja dialoogi nendega mitte jahutada Xi Jinping, ainuke, mis suudab poliitikat tegelikult mõjutada Vladimir Putin kaubandussidemete tõttu, mis kahe riigi vahel läänevastases funktsioonis üha tihenevad.
Kuid ilmselt on täring nüüd visatud. Soome täna, Rootsi ja võib-olla isegi Ukraina homme on osa NATO loomisest uus väga ebastabiilne kardin keset Euroopat. Otsene tagajärg on ELi suuremate riikide väljakuulutatud relvastus.La Prantsusmaa on teatanud, et järgmise seitsme aasta jooksul investeerib Kaitsesse 413 miljardit eurot. Aastaeelarve kasvab 32 miljardilt 2017. aastal 69 miljardile kuni 2030. aastani. tuumaheidutus on selle eelarve suurendamise üks peamisi kulukohti, mille ehitamisel a tuumajõul töötav lennukikandja uus põlvkond. Macroni valitsus soovib investeerida ka vahenditesse küber-, kosmose- ja allveelaevakaitse.
La Poola suurendab kaitse-eelarvet 4%-ni, samas kui Saksamaa eraldab kohe 100 miljardit eurot sõjaväeeelarvesse.
Sarnaselt Prantsusmaale on ka ülejäänud Euroopa võidurelvastumises. sisse Itaalia Arvatakse, et see viib kaitse-eelarve 2%ni SKTst vastuseks NATO 2014. aasta üleskutsele kõikidele liitlastele.
Itaalia ei taha seetõttu maha jääda. Minimaalne eesmärk on suurendada kaitsesektorile eraldatavat eelarvet vähemalt 1,5 protsendilt 2 protsendile SKTst, sest üksikute relvajõudude relvasüsteemide tipptasemel me ei ole selles olukorras. suuteline toime tulema sellise suure intensiivsusega konfliktiga nagu Ukrainas. Selgunud probleem seisneb selles, et riiklikud laskemoona ja relvastuse varud vähenevad külma sõja järgse aastakümneid kestnud näilise pingelanguse tõttu. Oleme investeerinud tipptasemele, jättes tähelepanuta värbamise tundliku valdkonna, pidades silmas meie sõjaväelaste keskmise vanuse lubamatut tõusu, mis jõuab 46. aastaks 2024 aastani. DiPaola seadus (L. 244/2012) viia armee arv 144. aastaks 2024 tuhande üksuseni tolleaegsete eelarvevajaduste tõttu ei ole enam aktuaalne ja jätkusuutlik.
Raamistikus, mis ei ole enam adekvaatne, loodetakse, et parlament tegutseb kohe ühise ja mittepoliitilise visiooniga, sest riiklikul julgeolekul ja kaitsel ei tohi olla poliitilist värvi. Seetõttu on eesmärgiks NATO-le 2. aastal lubatud 2014% SKTst, isegi kui see paljude analüütikute arvates ei ole enam piisav ja ajakohane. Sõjalised kulutused peaksid kasvama vähemalt 2,5 protsendini SKTst, et saavutada vastuvõetav ja vastupidav kaitsesüsteem.
Itaalia kulutab täna kaitsele veidi üle 1,5 oma SKTst, mis on ligikaudu 18 miljardit eurot aastas. Ülejäänud vahendeid eraldavad majandusarenguministeerium ning majandus- ja rahandusministeerium uute relvasüsteemide programmidele ja välismissioonidele, mis tõstab kogueelarve ligikaudu 25 miljardi euroni aastas.