Kuigi 2023. aastal peaks lõuna jääma geograafiliseks jaotuseks, mis registreerib Itaalias väikseima SKT kasvu (ligikaudu +1 protsenti võrreldes +1,1 protsendiga Kesklinnas ja +1,2 protsendiga põhjas), on see siiski sama, ületab Prantsusmaa (+0,8 protsenti) ja eriti Saksamaa (-0,3 protsenti) oma, mis on praegu täielikus tehnilises languses. Kui arvutada Pariisi ja Berliini kasvutempo lihtkeskmine, on tulemuseks +0,25 protsenti; see tähendab, et ka meie lõuna kasvab neli korda rohkem kui Prantsusmaa ja Saksamaa kokku.
Kuigi see võrdlus on lihtne koolijuhtum, võime siiski rahulolevalt nentida, et seisame silmitsi "viimaste" kättemaksuga. Ühesõnaga, me ei ole enam Euroopa vankri viimane ratas ja kuigi sel aastal toimuv majanduse aeglustumine mõjutab kogu Euroopat, kaitseb Itaalia end teistest paremini, seda ka tänu lõunale. Kuid seal on mõned " muud. Isegi Ühendkuningriik jääb meist maha; 2023. aasta majanduskasvu edetabelis peaks see peatuma +0,4 protsendi juures.
Ajalooline tulemus, mis näitab, kuidas belpalased ja eriti lõunaosa on pandeemia, energiakriisi ja inflatsioonibuumi põhjustatud negatiivsetest mõjudest paremini üle saanud kui meie peamised konkurendid. Öelda, et see on CGIA uurimisbüroo.
• "Lunaraha" põhjused
CGIA uurimisbüroo andmetel on Lõuna ja üldse meie riigi "lunastus" tingitud vähemalt kolmest nähtusest. Esimene puudutab abi suurust, mille on andnud viimased juhid pandeemiakriisi ja kõrgete energiahindade mõjuga toimetulekuks riiklikul tasandil. Värskenduste, tagastamatute sissemaksete, koondamiste, majanduslike lisatasude, tervishoiuteenuste värbamiste jms vahel maksti aastatel 2020–2022 välja vähemalt 180 miljardit eurot. Neile tuleb lisada veel 91 miljardit, mis aastatel 2022-2023 aitas leevendada elektri- ja gaasiarvete kasvu. Põhimõtteliselt on riik viimase nelja aasta jooksul välja maksnud üle 270 miljardi euro, millega on suures osas õnnestunud kümnendi alguses itaallastele "langenud" majandusraskused "anesteesida". Teine aga puudutab kodumajapidamiste tarbimise ja ehitusinvesteeringute taastumist, mis kaheaastasel perioodil 2021–2022 puudutas peamiselt lõunat. Kolmas on seotud põhivarainvesteeringute järsu kasvuga lõunas, mis ka tänu PNRR-i eraldatud ressurssidele mõjutas eriti ehitussektorit.
• Raskused jäävad alles
Vaatamata äsja mainitud positiivsetele signaalidele on üldine olukord lõunas endiselt kriitiline. Nii nagu mujal riigis, on ka majanduses käimas järsk aeglustumine, mis inflatsiooni ja sellest tuleneva EKP otsustatud intressitõusu tõttu võib meid lükata lõkse täis sügise poole. Lisaks ärgem unustagem, et kriitilised probleemid, mis on alati lõunat vaevanud, ootavad endiselt lahendust. Töötuse määr, eriti noorte ja naiste seas, on endiselt väga kõrge, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase on murettekitav, infrastruktuuri puudujääk takistab arengut ning avaliku halduse tõhusus on Euroopa halvimate hulgas. Siiski on märke, mis võivad pöördepunktile sisu anda ja need võiksid kinnistuda, kui järgmise kolme aasta jooksul õnnestub kõik ressursid, mis PNRR on lõunale eraldanud, hästi ära kulutada.
• Oleme pandeemia, kõrgete arvete ja inflatsiooniga paremini toime tulnud kui keegi teine
Ajavahemikul 2019 (pandeemiaeelne aasta) kuni 2023. aastani registreeris meie riigi kasv oluliselt kõrgemal tasemel kui meie peamised Euroopa konkurendid. Kui võrdluseks Itaalias kasvas SKP kasv 2,1 protsenti, siis Prantsusmaal oli see +1,2 protsenti, Saksamaal aga vaid +0,3 protsenti. Isegi Ühendkuningriik, kuigi ta ei ole enam EL-i liige, võib arvestada tühise +0,1 protsendilise kasvuerinevusega.
• Kasvu soodustavad Lombardia, Veneto ja Trentino Alto Adige
Isegi kui meie piirkondade vahemaad on "millimeetrid", on 2023. aastal SKP kasvu tõukejõuks Lombardia, mille kasvuprognoos on +1,29 protsenti. Järgnevad Veneto +1,24 protsendiga, Trentino Alto Adige +1,23 protsendiga, Lazio +1,18 protsendiga ja Piemonte-Valle d'Aosta +1,17 protsendiga. Edetabeli lõpetab Campania +0,86 protsendiga, Molise +0,84 protsendiga ja lõpuks Basilicata +0,82 protsendiga. Piirkonnad, mis ei ole veel taastunud 2020. aastal (pandeemia "puhangu" aastal) toimunud SKT kokkuvarisemisest, on Calabria negatiivse erinevusega 2019 võrreldes 0,25. aastaga, Molise 0,83, Valle d'Aosta 0,88 , Liguuria 2,02 ja eriti Toscana, mis pole veel "tagasi vallutanud" koguni 3,22 punkti SKTst.
• Ascoli, Milano, Veneetsia ja Trapani on kõige vooruslikumad provintsid
Provintsi tasandil juhib aga 2023. aasta kasvu edetabelit Ascoli Piceno lisandväärtuse kasvuga võrreldes eelmise aastaga 2,10 protsenti. Järgnevad Milan +1,86 protsendiga, Veneetsia ja Trapani mõlemad +1,85 protsendiga, Sondrio +1,81 protsendiga ning Verona +1,76 protsendiga. Tagumises otsas näeme aga viimaselt kohalt kolmandat Maceratat +0,25 protsendiga, eelviimast Vibo Valentiat +0,07 protsendiga ja lõpuks Goriziat +0,04 protsendiga.