Droonisõda on alanud: rünnatud on Kremlit, rafineerimistehast ja sõjaväebaasi. Reaalsus või lihtsalt propaganda?

(autor Francesco Matera) Esimesed kokkupõrked enne väljakuulutatud kevadist vastupealetungi Ukrainas. Kiiev soovib suure tõenäosusega rikkuda rahvuspüha, mida venelased tähistavad iga aasta 9. mail.

Mõrvardroonide kasutamine Venemaa territooriumil intensiivistub, põhjustades õnnetuse, mis võib viia konflikti pöördumatu eskaleerumiseni, kui Moskva peaks otsustama kasutada oma taktikalisi tuumapomme. Uude kaitsedoktriini suurte tähtedega kirjutatud võimalikkus juhuks, kui Moskva peaks tundma end ohustatuna otse oma piirides.

Droonide kasutamine tekitab palju küsimusi. Tehniliselt on peaaegu võimatu saata Ukrainast Kremlisse tapjaid droone ilma piisava satelliidiabita. Siis on küsimus autonoomiast. Putini sisevastaste jälg on üha enam levimas, st Moskva propagandamanööver, mis kasutaks võltsitud ja kavandatud rünnakuid APR-iga, et õigustada suuremat mõju Ukrainasse: justkui õigustaks omaenda taktikaliste tuumapommide eelseisvat kasutamist.

Droonid sajavad Venemaale

Eilne uudis, et otse Kremli kohal peeti kinni ja tulistati õigel ajal alla kaks tõenäoliselt Iraanis toodetud drooni.

Eile õhtul ründas riigi lõunaosas Venemaal Krasnodari oblastis asuvat Ilski rafineerimistehast droon ja selle tank süttis põlema: sellest andis teada kohalike päästeteenistuste pressiesindaja, vahendas uudisteagentuur Russian press. Tass.

Venemaal Brjanski oblastis asuvale sõjaväelennuväljale korraldati öösel järjekordne droonirünnak, vahendab Telegrami kanal Baza.

Moskvast umbes sada kilomeetrit kagus Kolomna piirkonnast leiti täna veel ühe drooni rusud. Õiguskaitseallikad ütlesid TASS-ile. Droon leiti metsast. Õnnetuspaigas tekkis väike kraater. Mullu veebruaris kukkus samas piirkonnas alla veel üks droon, mida kuberner Andrei Vorobjov nimetas "ebaõnnestunud rünnakuks". 

Uudise Kremli rünnakust oli edastanud RIA Novosti ja Kreml kinnitas seda kohe, teatades kättemaksust. "Eile õhtul kahe drooniga nurjunud rünnak oli Ukraina terrorikatse president Vladimir Putini elu vastu, kes jäi vigastamata.. Moskva võtab Kiievi vastu vastumeetmeid..

Veelgi enam, Venemaa eriteenistuste (FSB) andmetel nurjati rida terrorirünnakuid Krimmis, mille kavandas Ukraina sõjaväeluure direktoraat: "Eesmärkide hulgas olid Moskva poolt ühepoolselt annekteeritud poolsaare mõnede juhtkonna juhtide mõrvad. 2014. aastal ja infrastruktuur”.

Il Moskva linnapea Serghey Sobyanin andis korralduse keelata pealinna kohal droonid pärast seda, kui kaks drooni alla tulistati. Venemaa eesistumise pressiesindaja Dmitri Peskov, täpsustas ta seejärel, et Putin ei viibinud rünnaku ajal Kremlis. Medved telegrammis: «Pärast tänast terrorirünnakut pole muud võimalust kui Zelenski füüsiline hävitamine. Te ei pea isegi tingimusteta alistumise aktile alla kirjutama. Isegi Hitler, nagu teate, ei kirjutanud sellele alla".

"Loomulikult pole Ukrainal Kremli droonirünnakutega mingit pistmist". Ta väitis seda Mykhailo Podolyak, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik, läkituses ajakirjanikele.

"Me ei ründa Putinit ega Moskvat. Me võitleme oma territooriumil, kaitstes oma linnu ja külasid. Meil pole selleks piisavalt relvi. Ärgem ründagem Putinit, jätkem ta kohtu hooleks." Seda teatas Ukraina president Volodymyr Zelensky pressikonverentsil Helsingis.

"Oleme teadlikud Venemaa võimude väidetest Kremlile suunatud droonirünnakute kohta ja püüame saada rohkem teavet selle kohta, mis tegelikult juhtus. Väidetavaid droonirünnakuid ei tohi kasutada ettekäändena Venemaa jätkuva agressiooni edasiseks eskaleerimiseks väljaspool oma piire.. Euroopa Komisjoni välisteenistuse pressiesindaja Peter Stano andis sellest ANSA-le teada.

Võitlejad Kiievis ja laskemoona uus rahastamine

Ukraina president Volodymyr Zelensky öeldi "kindel", et lääneliitlased toimetavad hävitajad Kiievisse pärast "pealetungitegevust", mis "peatselt" väljakul on. Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistöga peetud pressikonverentsil ütles Zelenski, et Ukraina liitlased andsid oma relvad üle pärast Ukraina armee edukat tegevust lahinguväljal. „Miks ma arvan, et meil on lennukid? Sest varsti on meil ründavad tegevused. Ja pärast neid antakse meile kindlasti lennukid,” ütles Ukraina president, tsiteeris Ukrainska Pravda. 

Samal ajal kiitsid EL-i suursaadikud heaks otsuse Euroopa rahutagamisrahastu (EPF) raames antava abimeetme kohta, millega toetatakse Ukraina relvajõude 1 miljardi euroga laskemoona ja rakettide ühiseks ostmiseks.

See on laskemoonaplaani nn "teine ​​sammas", mis näeb ette ühisoste läbi Kaitseagentuuri (EDA) - või liikmesriikide konsortsiumi - nii liikmesriikide vajadusteks kui ka Kiievisse tarnimiseks. EPF-i miljard eurot puudutab ainult Ukrainale tarnitavat laskemoona.

Droonisõda on alanud: rünnatud on Kremlit, rafineerimistehast ja sõjaväebaasi. Reaalsus või lihtsalt propaganda?

| UUDISED ", EVIDENCE 3 |