Läänemerel räägib Venemaa loodeosas Kaliningradis toimuva "tõe ja õiguse" foorumi ajal Vladimir Putin pärast eilset superraketi olemasolust teatamist uuest Venemaa missioonist. 
Sõnum rahvale ei olnud lihtsalt valimiskampaania teade, vaid välispoliitika edasine pöördepunkt. Pärast seda eitas NBC Newsi intervjuu Megyn Kellyga, Venemaa president Vladimir Putin "uut külma sõda", süüdistas relvastusvõistlustes USA-d, kuid väitis, et uue relvasüsteemi katsed olid "edu". Veel üks oluline punkt on näidata, et Ida-Euroopast on saamas kõrgepinge piirkond, kuhu on koondunud kahe sõjalise suurriigi jõud. Möödunud aasta juunis siia sattunud Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et olukord Venemaa läänepiiri lähedal "kipub hullemaks minema". Veidi enne Läänemere rahvusvaheliste ja seetõttu neutraalsete vete kohal asuvas taevas oli lennukile, millega Šoigu lendas, lähenenud NATO F-16. Kohe pärast seda, kui Vene hävitaja Su-27 oli sekkunud ja sekkunud lennuki, millega minister lendas, ja NATO reaktiivlennuki vahele, tundus see stseen, mis meenutas külma sõja aegu. Seejärel teatas Moskva 2018. aasta jaanuaris Rootsi kaitse-telekanali kaudu, et Kaliningradi lähistel lõpetati Iskander-M operatiiv- ja taktikaliste raketisüsteemide paigutamise ala. Iskander-M kompleksid on võimelised lööma sihtmärke kuni 500 km kaugusel. Need koosnevad kahte tüüpi rakettidest: ballistilised ja tiibadega. Kompleksid on mõeldud vaenlase süsteemide, raketitõrje- ja õhutõrjevarustuse, lennukite ja helikopterite ning infrastruktuuri sihtimiseks. Varem oli Leedu kaitseminister Raymundas Caroblis Balti riikide jaoks kõlanud rohkem kui häirena: Venemaa paigutab Iskiningeri kompleksid Kaliningradi oblastisse pidevalt. Hiljem kinnitas seda teavet riigiduuma kaitsekomitee juht Vladimir Šamanov. Seejärel väljendas NATO peasekretär Jens Stoltenberg rahulolematust taktikaliste raketisüsteemide positsioneerimisega Kaliningradi oblastis. Samuti nõudis ta selles küsimuses suuremat läbipaistvust ja selgust. Venelased vastasid alliansile, et nad on reageerinud Ameerika raketikaitse (ABM) baaside paigutamisele Rumeenias ja Poolas. Rumeenias asuv raketitõrjebaas on juba töös, Poolas asuv baas töötab selleks aastaks. Lisaks neljale 4-pealisele pataljonile Poolas ja Baltikumis. USA on raketitõrjekilbi paigaldamist sageli selgitanud kui kaitset mis tahes Iraani rakettide eest. Moskva jaoks oleks seletus vaevalt usaldusväärne; hüpoteetiline võitlus Venemaa raketikilbi vastu tunduks usaldusväärsem. Seetõttu satub Euroopa selle hüpoteetilise lahinguvälja keskele.
