Hiina alustas mõni tund tagasi oma uut missiooni Marsile, ambitsioonikam kui eelmised. Rakett Long-5 startis kell 12 Hainani saarelt Hiinast lõunas. Sajad sajad järgisid kajutit teisel pool salongi asuvat randa.
"See käivitamine on lootus, jõudMarsi seltsi Hiina haru asutaja Li Dapeng ütles.
Stardijuht Zhang Xueyu pärast 45-minutilist lendu juhtimisruumist teatas, et võib rõõmustada: "Marsi käik on täpselt oma programmeeritud orbiidile jõudnud". Käivitamist jälgis otseülekanne riiklik ringhääling CCTV.
Hiina kosmoseagentuuri sõnul kandis rakett sondi 36 minutit, enne kui ta edukalt asetas selle silmusrajale, mis viib selle kaugemale Maa orbiidist ja lõpuks Marsi kaugemale orbiidile ümber päikese.
Missiooni pressiesindaja Liu Tongjie ütles pressikonverentsil, et käivitamine on Hiina ambitsioonide võtmepunkt, kuna see suundub nüüd sügavamasse ruumi. Ta ütles ka, et Hiina eesmärk ei ole konkureerida teiste riikidega, vaid rahumeelne universumi uurimine.
Sel nädalal on Hiina lend Marsile teine lend. Araabia Ühendemiraadid lasid esmaspäeval Jaapanist välja raketi. USA stardib järgmisel nädalal Canaverali neemelt, Perseverance, kõigi aegade keerukaim Mars Rover.
Hiina kosmoselaeval kulub Marsile jõudmiseks seitse kuud. Kui kõik hästi läheb, otsib Tianwen-1 nime kandev rover maaalust vett, kui seda on, samuti tõendeid võimaliku iidse elu kohta.
See pole Hiina esimene katse Marsile minna. 2011. aastal jäeti koos venelastega lendamata, kui kosmosesõiduk pärast Kasahstanist laskmist ei jõudnud Maa orbiidilt väljuda ja lõpuks atmosfääri põlema.
Hiina kosmoseprogramm on viimastel aastakümnetel kiiresti arenenud. Yang Liwei sai 2003. aastal esimene Hiina astronaut ja eelmisel aastal sai Chang'e-4-st esimene kosmoseaparaat, mis maandus Kuu kaugemal küljel.
Marsi vallutamine viiks Hiina eliitklubisse
"Sellel käivitamisel on palju prestiiži," ütles Hiina lennunduse ja kosmoseprogrammi ekspert Dean Cheng Washingtonis asuvast Heritage Foundationist.
Käivitamine oli "julguse proovilepanek", ütles dr. Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskuse astronoom Jonathan McDowell. Nüüd on väljakutseks see, et sond "jätkab Marsi tööd pärast maandumist". Marsil maandumine on teadupärast keeruline. Ainuüksi USA maandus kosmoseaparaadi edukalt Marsi pinnale, tehes kaheksa katset, enne kui see õnnestus, alates 1976. aastast. NASA rändurid InSight ja Curiosity töötavad tänaseni. Marsilt uurivad orbiidilt veel kuus kosmoseaparaati: kolm ameeriklast, kaks eurooplast ja üks Indiast.
Erinevalt kahest ülejäänud sel kuul käivitatavast Marsi missioonist on Hiina kontrollinud kogu teavet täna käivitatud programmi kohta nii palju, et USA on pidurdanud koostööd NASA ja Hiina kosmoseprogrammi vahel.
Loodusastronoomias selle kuu alguses avaldatud artiklis ütles missiooni peainsener Wan Weixing, et Tianwen-1 libiseb veebruaris Marsi ümber orbiidile ja otsib maandumist Utopia Planitial, tasandikul, kus NASA on avastanud võimalikke tõendeid maa-aluse jää kohta. Wan suri mais vähki.
Artikli kohaselt oleks maandumist üritatud teha aprillis või mais. Kui kõik läheb hästi, peaks päikesekütusel töötava golfikäru suurune 240 kg (530 naela) sõitma umbes kolme kuu jooksul.
Pärast Marsile maandumist valitseb ebakindlus, ütles Liu Tongjie. "Näiteks võib liivatorm muuta oma äri, sest sel oleks probleeme päikeseenergia püüdmisega."
Ehkki USA 1.025 kilogrammi (2.260 naela) ühikuga võrreldes on see väike, on see peaaegu kaks korda suurem kui kaks röövlit, mille Hiina 2013. ja 2019. aastal Kuule saatis.
Kui Hiina ühineb Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Euroopaga satelliidipõhise globaalse navigeerimissüsteemi loomisel, ei püüa eksperdid öelda, et ta ei üritaks ületada USA eelist kosmoseuuringutes, vaid üritab mitte kaotades koha Jaapani ja Indiaga, et kehtestada end Aasia kosmoseriigina.