2021. aastal "unustas" keskosariik tarnijatele maksta 5,2 miljardit eurot

2021. aastal riigi keskamet (hõlmab ainult ministeeriume ja muid raamatupidamis- ja finantsautonoomiaga riigiasutusi, nagu näiteks parlament, ministrite nõukogu eesistuja, kontrollikoda, riiginõukogu, maksuametid ja kõikide tasemete haridusasutused) sai oma tarnijatelt 3.657.000 18 2.420.000 arvet kogusummas 12,8 miljardit eurot. See on likvideerinud 1.237.000 5,2 12,8, mis vastab nendele ettevõtetele 28,2 miljardile, "unustades" nii-öelda maksta 3,6 2013 2011. Tänu sellele otstarbekale on keskosariik "kokku hoidnud" tubli 7 miljardit. Lisaks maksti 30 miljardist tasutud summast 60 protsenti (võrdub 3 miljardi euroga) hilinemisega, s.o maksetähtaegade seaduses sätestatut eirates (alates XNUMX. aastast kuni Euroopa õigusaktide meie õigussüsteemi ülevõtmiseni). -ELi direktiiv / XNUMX / XNUMX-, Itaalia avalik-õiguslike asutuste ja eraettevõtete vaheliste äritehingute makseajad ei tohi tavaliselt ületada XNUMX päeva – teatud tüüpi tarnete puhul XNUMX päeva, eriti tervishoiuteenuste puhul). Need arvud on CGIA uuringute büroo poolt kontrollikoja andmete põhjal läbi viidud töötlemise tulemusXNUMX.

Mestre käsitöölised toovad välja enneolematu asja, mis näitab, kuidas meie riigihaldus, antud juhul keskne, seab jätkuvalt ohtu paljude ettevõtete, eriti väikeste ettevõtete finantsstabiilsuse käitumisega, maksete osas, nn. kõige vähem õnnetu.

Nagu kontrollikoda rõhutas, võtab meie avalik haldus (PA) kasutusele üha enam konsolideeritud tava; arveldab suuremaid arveid seaduses ettenähtud tähtaegadel, hoides sellega kaalutud keskmist makseaega seaduses sätestatud piirides, kuid viivitab tahtlikult väiksemate summadega saldot, karistades eelkõige väikesemahulise kauba- ja teenuseteenuseid osutavaid ettevõtteid; ehk siis väikeettevõtted.

CGIA õppebüroo tuletab meelde, et ülalkirjeldatud mittemaksete hulka ei kuulu ka piirkondade, kohalike omavalitsuste (provintsid, omavalitsused, mägikogukonnad jne) ja tervishoiuga seotud maksed. Nendes sektorites on alati olnud makseajad (keskmised ja kaalutud) ning võlad tarnijatele oluliselt kõrgemad kui keskvalitsuse poolt registreeritud. Seetõttu on esitatud kaebus vaid rikkumiste jäämäe tipp, mis kahjuks haarab kogu meie PA-d.

Vähemalt 55,6 miljardit on veel tasumata

Kogu meie riigihalduse (PA) arvelduskontode võlgnevuste jääk kasvab jätkuvalt: 2021. aastal jõudis see viimaste kuude värskeima uuringu4 kohaselt rekordilise 55,6 miljardi euroni.

Võrreldes meie riigi SKTga on see näitaja 3,1 protsenti: üheski teises EL-27 riigis pole nii negatiivset tulemust. Meie peamistest kommertskonkurentidest on näiteks Hispaania jooksevkonto võlg SKP suhtes 0,8 protsenti, Hollandis 1,2 protsenti, Prantsusmaal 1,4 protsenti ja Saksamaal 1,6 protsenti. Isegi Kreekas, mille riigivõla ja SKT suhe oli eelmisel aastal ligi 203 protsenti, on kaubandusvõla osakaal SKTst peaaegu pool meie omast: 1,7 protsenti.

Euroopa Kohus on meid juba süüdi mõistnud

28. jaanuaril 2020 avaldatud lausega kinnitas Euroopa Kohus, et Itaalia on rikkunud art. EL direktiivi 4/2011 artikkel 7 riigiasutuste ja eraettevõtete vaheliste äritehingute maksetähtaegade kohta. Kuigi viimastel aastatel on Itaalias keskmised arvete tasumisega viivitused veidi vähenenud, saatis Euroopa Komisjon 2021. aastal Draghi valitsusele märgukirja 10 aastat tagasi kinnitatud Euroopa direktiivi sätete mittejärgimise kohta. Lõpetuseks, veel üks meie riigi suhtes käimasolev menetlus puudutab riigihangete koodeksit, mis näeb ette 45-päevase maksetähtaja, kui EL-i tasandil on selleks 30 päeva.

Ettevõtjad peavad maksuvõlad tasaarveldama nõuetega ostjate vastu

Selle igivana küsimuse lahendamiseks, mis avaldab paljudele VKEdele suurt survet, on CGIA uuringubürool teha ainult üks asi: sätestada seadusega sirge, otsene ja universaalne hüvitis teatud likviidsete ja tähtajaliste nõuete vahel, mis on kogunenud. ettevõte PA-le ning maksu- ja sotsiaalkindlustusvõlad, mis samad peavad riigikassale tasuma. Tänu sellele automatismile lahendaksime aastakümneid kestnud probleemi. Ja lõpuks tundub, et on mõningaid märke, mis liiguvad õiges suunas. Möödunud neljapäeval kiitsid koja rahandus- ja eelarvekomisjonid abimääruse seaduseks muutmisel heaks muudatuse, mis muudaks eelnimetatud ettepaneku struktuurseks. Nüüd jääb üle vaid pöialt hoida ja enesekindlalt oodata.

2021. aastal "unustas" keskosariik tarnijatele maksta 5,2 miljardit eurot