Venemaa kavatseb maagaasi ühisettevõtet "vähendada", seades ohtu oma investeeringud Shell ja kaks Jaapani energiaettevõtet.
Eelmisel neljapäeval presidendi välja antud dekreet Vladimir Putin puudutab Sahhalin-2, projekt Venemaa Kaug-Idas, mis toimib veeldatud maagaasi eksportijana Jaapanisse.
Kremli otsus on tekitanud Jaapanis palju muret. Gazprom omab 50% kontrolli Sahhalin-2-s, millele järgneb Shell 27,5% e Mitsui e Mitsubishi, kaks Jaapanis asuvat energiaettevõtet, mille aktsiad on kokku 22,5%.
Määrus näeb ette, et Sahhalin-2 võtab üle uus ettevõte ja see kolmel välisinvestoril on üks kuu aega, et paluda Venemaa valitsusel jätta oma osalus uues ettevõtmises.
Shell teatas kuu aega tagasi, et soovib pärast Venemaale kehtestatud sanktsioone oma osalusest ühisettevõttes loobuda, kuigi eelmisel reedel teatas ta, et "vaatab" hoolikalt Venemaa sammu tagajärgi.
Shell on aga Sahhalin-1,6 juba maha kandnud 2 miljardi dollari väärtuses.
Putini otsus langes rahvusvahelise projekti osas esimest korda pärast seda, kui ta mullu veebruaris Ukrainasse tungis.
Venemaa on minevikus eelistanud välisettevõtteid kapitali ja tehnoloogia kaasamise tõttu, säilitades samal ajal ettevõtte kontrolli.
Shell oli Sahhalin-2 arendamise teerajaja, mille peakorter asub Vaikse ookeani Sahhalini saarel ja mis oli Venemaa esimene veeldatud maagaasi tehas, mis saatis oma esimese lasti Jaapanisse 2009. aastal.
Projekti elluviimine on aga alati olnud keeruline, kuna kaevandamiskoht on kõrvaline ja karm ning gaas tuleb saare põhjaranniku jäistest vetest vedada lõunapoolses soojemas meres asuvasse veeldamis- ja eksporditerminali. .
Shellil oli algselt enamusosalus, kuid Venemaa võimud võtsid selle sihikule süüdistatuna keskkonnarikkumistes.
2007. aastal alistus Shell ja tema Jaapani partnerid survele müüa ettevõtte aktsiaid Gazpromi täieliku kontrolli kasuks.
Putin võiks sama teed minna ka teise saare projektiga Sahhalin-1 torujuhe. Kinnistut haldas Exxon Mobil, millel on märkimisväärne vähemusosalus ja nagu Shell, teatas ka, et loobub partnerlusest Venemaaga. Viimastel kuudel on tehase naftaeksport järsult langenud.
Juunis ei võtnud ükski tanker toornaftat rajatisest välja, võrreldes varasema keskmise umbes ühe laevaga iga kolme päeva järel, ütles naftatranspordifirma Kpleri analüütik Viktor Katona.
Putini uus määrus ei kahjusta Shelli otsest kahju, mis saavutas kõrgete nafta- ja gaasihindade tõttu selle aasta esimeses kvartalis rekordilise 9,1 miljardi dollari suuruse kasumi.
Kreml võib aga välja kuulutada ka muid jõulisi meetmeid Venemaal veel ressursse omavate lääne naftafirmade vastu.
Mullu mais müüs Shell oma tanklad Venemaal Venemaa eraettevõttele Lukoilile. Kui Sahhalin-2 loobub, kaotab Shell ka oma osa projektiga eksporditavast veeldatud maagaasist, mis moodustab ligikaudu 5% ettevõtte globaalsest LNG-st.
Bernsteini analüütiku Alexander McColli sõnul kaotas Sahhalin 2 "ei muutnud mängureegleid" Shelli jaoks, kuigi peamine mure oleks regulaarse kütusevarude säilitamine Sahhalin-2-st Jaapanisse ja teistesse piirkonna riikidesse
Rajatis võib jätkata tööd oma uue omaniku all, kuid kui Shelli-taoline LNG operaator ei tee koostööd Gazpromiga, ei aita see süsivesinike tarnimist sujuvalt kaasa, ütles McColl.
Nii Mitsui kui ka Mitsubishi on öelnud, et Sahhalin-2 tootmist pole seni mõjutanud.
Sahhalin-2 on Jaapani jaoks väga oluline, kuna see tarnib umbes 8% riigi veeldatud maagaasist, mis on viimaste aastate energiatööstuse tugisammas, mis oli juba surve all. Pärast Fukushima tuumasünteesi 2011. aastal võttis Jaapan kasutusele veeldatud maagaasi kui kivisöest puhtama ja tuumaenergiast ohutuma kütuse.
Umbes kolmandik Jaapani elektrienergiast pärineb praegu veeldatud maagaasi põletavatest elektrijaamadest.
Viimastel kuudel on hinnad aga hüppeliselt tõusnud, kuna Jaapani ostjad on avastanud end konkurentsis Euroopa kommunaalettevõtetega, kes on hädas Venemaa gaasipuuduse korvamisega.
Pärast seda, kui Lääne naftakompaniid teatasid kavatsusest pärast Ukraina sissetungi Venemaalt lahkuda, teatas peaminister Fumio Kishida väitis seda Jaapan ei saa endale lubada Sahhalin-2-st taganemist, mida ta kirjeldas kui "Jaapani energiajulgeoleku jaoks äärmiselt oluline.
Pärast Putini käskkirja, millega tahetakse üle võtta ka Jaapani ettevõtted, ütles Kishida aga, et valitsus peab säilitama "tähelepanelik silm taotluste tüüpidel" mida uus leping kaasa tuua võib.