Ökoloogilise ülemineku võimalik missioon
(autor Vito Coviello - AIDR-i liige ja transpordi- ja logistikasektori digitaaltehnoloogia vaatluskeskuse juhataja)
Aasta 2050, Euroopa Liit on võitnud oma väljakutse: pole enam kasvuhoonegaaside netoheiteid, kui oleks rakendatud majandus- ja finantssüsteem, mis kasutab ainult jätkusuutlikke lahendusi.
Energiavarustussüsteem on täielikult läbi mõeldud ja ümber korraldatud, mis on nüüd puhas kõigis sektorites: transport, tööstus, ehitus, põllumajandus, toiduainete tootmine ja töötlemine, kaitseb nüüd ökosüsteeme ressursside säästva kasutamisega.
See ei olnud lihtne, kuid tänu ELi juhtimisele saavutati see ka teistel mandritel.
Planeet on nüüd ohutu, ohutu on ka inimeste tervis.
Ükski riik, ükski inimene ei jäänud maha, sest kaalul oli kogu inimkonna püsimajäämine.
See võib olla eelseisva ulme filmi stsenaarium, mis pole kordagi katastroofiline või nagu me kõik loodame, isegi kui me kõik ei saa seda isiklikult näha, on 1. jaanuari 2050 ajalehtede algus kõik muidugi rangelt veebis.
Me ei saa tulevikku ennustada, kuid me peame seda ise uskuma ja ka põlvkondi, kes meile järgnevad.
Euroopa Liit usub, et uue Rohelise Dealiga soovib ta saavutada ülaltoodud eesmärke.
Energiale üleminek on programmi keskne punkt, kuid see hõlmab meie elustiili radikaalset muutmist, kas oleme tõesti valmis seda tegema?
Kui proovime järgmise 30 aasta üleminekut ette kujutada põlvkondadevahelise teatena, siis esimesel teatepulga vahetamisel praeguse ja järgmise põlvkonna vahel peame olema tõestanud, et oleme kava edukalt käivitanud, eriti Itaalias.
Joonis 1 näitab kõrgel tasemel, kuidas Euroopa Liit kavatseb ülemineku teha ja majandust jätkusuutliku tuleviku nimel ümber kujundada.
Joonis 1. Euroopa rohelise tehingu allikas: "https://eur-lex.europa.eu/legal-content/IT/"
Ilmselt ei piirdu liit mitte ainult uute meetmete käivitamise ja kava majandusliku hõlmatuse tagamisega, vaid teeb koostööd kõigi liikmesriikidega ja tagab plaani tõhusa ja ajakava täitmise.
Itaalia, nagu ka teised liidu riigid, peavad esitama oma ökoloogilise üleminekukava, andes küllaldaselt ruumi uuendustele, kuid keskendudes tugevalt keskkonnamõjudele.
See peab algama riiklikust taastamis- ja vastupidavuskavast (PNRR) 2021–2026 ning seejärel jätkama 2030. ja 2050. aasta kõige olulisemate verstapostide poole, andes teatepulka katkematult tulevastele põlvedele.
ÜRO tegevuskava 2030 on ajakava, mille 2015. aastal allkirjastasid 193 ÜRO liikmesriiki ja mis sisaldab 17 säästva arengu eesmärki, mille saab taandada säästva arengu rakendamise kolmele põhilisele ja lahutamatule mõõtmele: majanduskasv, sotsiaalne kaasatus ja keskkonnakaitse.
Euroopa Liit on oma rohelise pakkumisega koostanud tegevuskava isegi pärast 2030. aastat ja selle eesmärk on olla esimene 2050. aasta heitkogustega mandril: kasvuhoonegaaside netoheite puudumine, majanduskasv eraldub ressursside kasutamisest ja mitte kusagil, ükski inimene kes selle eesmärgi saavutamise protsessis maha jäävad.
Aja jooksul oleme kõik teadlikud nii keskkonnaseisundi halvenemisest, millesse planeet satub, kui ka käivitavatest põhjustest: pidev metsade hävitamine rohumaadele ja põllumajandusettevõtetele ruumi loomiseks, liigne liha tarbimine, ressursside kontrollimatu kasutamine, looduslike ainete liigne kasutamine tuletatud energia fossiil, alternatiivsete energiate vähene kasutamine, tasakaalustamata tööstustoodang ressursside kasutamisel ja palju muud.
Põnev on mõelda, et järgmise kolmekümne aasta jooksul on võimalik saavutada 360-kraadine pööre ja inimkond keelab kõik majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed konfliktid ning saavutab sellise väljakutsuva eesmärgi.
See on põnev, kuid me peame sellesse uskuma, kui hoolime oma ja tulevaste põlvede saatusest: peame pärandama planeedi, kus saame edasi elada.
Samuti on lihtne mõista, et protsesside digitaliseerimisel on selles väljakutses põhiroll, kuid kas me oleme kunagi endalt küsinud, kas digitaliseerimine ka reostab?
See küsimus võib tunduda kohatuna nii keerulises olukorras, kus on hädavajalik tagada digitaalse ja selle kasutamiseks vajalike oskuste kasv.
Valdkonna kõikidest kahtlustest puhastamiseks on rohelise kokkuleppe kontekstis hädavajalik digitaalne ja selle kasv, kuid peame ka teadma, et see ei ole lahendus kõikidele pahedele ja et isegi selle õige kasutamine aitab reostust vähendada.
Allpool on huvitav lõik Guido Rancilio kirjutatud artiklist Avvenire'is:
"... Ma ei tea, kui paljud on seda märganud, kuid vähem kui kahe kuuga oleme liikunud ühest liiast teise. Isegi need, kes pidasid digitaalset kõigi hädade põhjustajaks, on avastanud, kui kasulik see on. Kuid nüüd seisame silmitsi vastupidise probleemiga.
Üks suurimaid vigu, mida me digitaalselt teha saame - nagu me juba mainisime, pidades seda kõigi meid kimbutavate probleemide ja pahede põhjustajaks - on kogeda seda kui mingit maagilist tööriista. Midagi, mis on võimeline andma meile "superjõude".
Pandeemia ajal on isegi teda karmilt kritiseerinud inimesed avastanud, et meie käsutuses olevate digitaalsete tööriistade abil saame hõlpsasti teha suuri asju. Kuid see vastab ainult suuresti tõele. Kuna digitaalsed tööriistad võimaldavad teil tõesti teha (üsna lihtsalt) paljusid asju, kuid ainult tehnoloogiast ei piisa kunagi. Olles avastanud otseülekanded Facebookis ja Instagramis või videovestlusteenused, näiteks Zoom, on vaid osa probleemide lahendusest ... "
Digitaalne pole seega kõigi pahede põhjus ega kõigi probleemide lahendus, kuid kindlasti on see hädavajalik teel # PianetaTerra2050 teekaardini.
Digitaalne tehnoloogia võib reostust soodustada, kui mõistame kõiki nende tööriistade abil toodetud allikaid.
Peame eristama kahte digitaalse saaste allikat: üks on seotud mis tahes digitaalse instrumendi tootmisega ja teine on seotud Interneti toimimisega, kuid on kindel, et ka digitaalsektor tekitab märkimisväärsel hulgal kasvuhoonegaase, nagu ka muud saaste vormid ressursside tarbimine.
Digitaalsete instrumentide tootmise osas on vaja ekraane ja patareisid sisaldavaid haruldasi materjale nagu ütrium ja lantaan. Interneti toimimise osas on ühendatud miljardeid inimesi, kes tarbivad energiat, ning paljud andmekeskused ja serverid, mida me andmete haldamiseks kasutame.
Digitaalsele reostusele tuleb tähelepanu pöörata kasutatud materjalide ringlussevõtu, ressursside tasakaalustamise, energia tuleb rahuldada alternatiivsete energiaallikatega.
Viimastel aastatel on e-kaubandus oluliselt suurenenud, mille tagajärjeks on logistika- ja pakendamisteenuste kasv: isegi seda saastet (maanteetransport, kõrvaldatavad paber- / plastpakendid) tuleb lähiaastatel hallata: droonid tarneteks ja vähem saastavad pakendilahendused.
Meie tuleviku hashtag on seetõttu: # PianetaTerra2050, Innovation yes, but without environmental impact - ökoloogilise ülemineku võimalik missioon.